sisemust, antud juhul võrkkesta. Selleks kasutatakse väikest käeshoitavat instrumenti, oftalmoskoopi, läbi mille arst silma vaatab. Tonomeetria - meetod, mille abil mõõdetakse silmasisest rõhku. Diabeedi tüsistusena võib tekkida glaukoom ehk silma suurenenud siserõhk. Kui seda õigeaegselt ei diagnoosita, võib tekkida pöördumatu nägemiskahjustus. (Jugaste 1994) Ravi Kui diabeetiline retinopaatia avastatakse õigeaegselt, saab haiguse arengut peatada laserraviga. Laserkiir fokusseeritakse kahjustatud reetinale, et vähendada veresoonte lekkimist ja hävitada uued, ebatäiuslikud veresooned. Ravi toimub tavaliselt polikliinikus ja on sageli korduv. Kuidas laserravi protseduur toimub? Silma pannakse pupilli laiendavaid ja valuvaigistavaid tilku. Silma peale asetatakse spetsiaalne suurendav kontaktlääts, mis hoiab laud avatuna ja aitab laserkiirt reetinale fokusseerida. Laserkiir suunatakse reetina ravi vajavatesse kohtadesse.
kohaselt oli suhkruhaigetel, kellel ei olnud algfaasis mingeid retinopaatianähte, võimalik nende ilmumist hea ravitasakaaluga vähendada 76%. Ka nendel diabeetikutel, kellel oli juba algfaasis retinopaatia, saadi selle halvenemist samuti märgatavalt vähendada 54%. Kui suhkruhaigel on juba tekkinud proliferatiivne retinopaatia, ei saa neid muutusi isegi hea diabeeditasakaaluga parandada. Kogemuste põhjal on siiski teada, et kui võrkkesta laserraviga olukord stabiliseerub ja suhkrutasakaal on hea, peatub muutuste edasiareng ja nägemisvõime võib püsida muutumatuna aastakümneid. Seega tuleb hea suhkrutasakaalu saavutamise poole püüelda diabeedi diagnoosimisest alates. Teiste retinopaatia tekkimist põhjustavate tegurite tähtsus on diabeeditasakaalust väiksem. Kõrgenenud vererõhk suurendab siiski eriti makulopaatiat, seega on normaalse vererõhu hoidmine ka silmade seisukohalt oluline. Vere kõrged
Vajalik on kontrollida vererõhku ja selle kõrgenemisel kasutada vererõhku alandavaid ravimeid, loobuda suitsetamisest, vältida alkoholi liigtarvitamist, külastada silmaarsti regulaarselt üks kord aastas ning nägemisteravuse langusel või nägemishäirete korral pöörduda viivitamatult silmaarsti poole. Tekkinud silmatüsistuste raviks kasutatakse põhiliselt laserravi, mis vähendab veresoonte läbilaskvust ja hävitab mittetäisväärtuslikud uudissooned. Laserraviga püütakse peatada silmapõhja tüsistuste edasiarenemist. Laserravi vajaduse otsustab silmaarst. Silmapõhja sidekoestumisel ja ka klaaskeha verevalumi korral aitab ainult operatiivne ravi. 11.2 Neerukahjustused (diabeetiline nefropaatia) Neerudes on juussooned e kapillaarid keerdunud päsmakesteks. Vere liigne suhkrusisaldus võib neid väikeseid veresooni kahjustada ja areneb skleroos. See omakorda tingib neerude verevarustuse halvenemise