Flopiketas on maksimaalselt ühekordselt kasutatav andmekandja. Samuti tuleb flopiketas alati enne kasutamist formaatida, sest kui on märgata selle tegevuse puhul vähimatki progleemi, olgu selleks siis kahtlane kääksutamine, on ketas kasutuskõlbmatu..........................................................................................................................6 CD (Compact Disc) ehk laserketas on ketas, mis sisaldab optiliste meetoditega loetavaid digitaalandmeid. Laserplaatidel liigub tänapäeval enamus programme, entsüklopeediaid, andmebaase jm. CD-ketaste lugemiseks peab arvutil olema CD-ROM seade. Ühele laserkettale mahub sama palju infot nagu keskmisele kõvakettale, umbes 600 MB. Lugemine CD-lt on kiirem kui flopidelt. Laserkettalt lugemise kiirus on võrreldav kõvaketta lugemiskiirusega. Info kirjutamine CD-plaadile ei ole aga tavalise CD-ROM-seadmega võimalik. Laserketastele salvestamiseks nagu näiteks kõvakettast varukoopia tegemiseks on
Flopiketas ehk diskett ehk pehmeketas on mõeldud andmete säilitamiseks ja transporti-miseks. Flopiketta kasutamiseks on arvutikorpuses flopikettaseade. Viimasel ajal kasutatakse põhiliselt 3½-tollise läbimõõduga diskette, mille mahutavas on 1.44 MB, vanemates arvutites saab veel kasutada ka 5¼-tolliseid kettaid, mille maht on 1.2 MB. Oluline on teada, et flopikettaid tuleb kaitsta tolmu ja magnetväljade eest, muidu riskite oma andmetest ilmajäämisega! CD-ketastel (laserplaatidel) liigub tänapäeval enamus programme, entsüklopeediaid, andmebaase jm. CD-ketaste lugemiseks peab arvutil olema CD-ROM seade. Ühele laserkettale mahub sama palju infot nagu keskmisele kõvakettale, umbes 600 MB. Lugemine CD-lt on kiirem kui flopidelt. Esimesed CD-ROM seadmed suutsid lugeda 150 KB sekundis. 2x kiirusega seadmed lugesid juba 300 KB sekundis. Uued Aptiva arvutid varustatakse näiteks juba 16x kiirusega CD-seadmega. Laserkettalt lugemise kiirus on võrreldav
nlib.ee) alusel. Tehniline töötlemine on kohaviida ja inventarinumbri märkimine, tembeldamine ja vöötkoodiga varustamine. Vöötkood võib asendada inventarinumbrit. Teavikud tembeldatakse raamatukogu templiga. Jäljend lüüakse raamatu tiitellehe pöördele, 17. lehekülje vasakusse nurka teksti alla ja irdlisadele, ajalehtedel esiküljele, ajakirjadel jms trükistel esikaane pöördele. Heliplaatidel lüüakse templijäljend esikülje etiketile, CDROMidel ja laserplaatidel voldiku tagaküljele, audio ja videokassettidel kassetile, diapositiividel, filmidel jms pakendi etiketile. Lugejate registreerimine ja arvestus Lugeja on raamatukogu registreeritud kasutaja. Lugeja registreeritakse isikut tõendava dokumendi alusel raamatukogu lugejate andmebaasis üks kord. Lugejapiletit võib asendada ID kaart. Andmebaasis või lugeja registreerimiskaardil (vihikus) on järgmised lugejaandmed: 1) nimi; 2) elukoht (postiaadress); 3) telefon; 4) elektronposti aadress;
annaabi.ee 
