Kadrioru Saksa Gümnaasium Laserid (referaat) Sigrit Link 12B/R Tallinn 2010 2 Sisukord Mis on laser?............................................................................................................................... 4 Laseri tüübid............................................................................................................................... 4 Laserkiire omadused................................................................................................................... 4 Laseri kasutusvaldkonnad........................................................................................................... 5 Kasutatud materjalid................................................................................................................... 9 ...
Laserid Meelika Spriit 12 c Mis on laser? seade, mis tekitab intensiivseid valguskimpe Valgusgeneraator Seade , mis võimendab kiiratud valgust Laseri üldskeem Ergasti Kiirgur (aktiivaine) Laserikiir Läbipaistmatu Poolläbipaistev Resonaator (peeglipaar) 3 Laserite ajalugu Click to edit Master text stylesUSA füüsik Second level Theodore Maiman Third level Fourth level (s. 1927) ehitas Fifth level esimese töötava laseri, milleks oli sünteetilisest ...
Laserid Laserite liigid ● Gaaslaser- tööstuses laserlõikamises ja -keevitamises ● Vedeliklaser ● Pooljuhtlaser- pumbatakse elektriliselt, laserprinterites, CD/DVD lugejates ● Dielektriklaser- spektroskoopias, värvlaserite pumpamiseks Kasutusalad ● Fotokeemia ● Interferomeetrias- mõõdab vahepikkuste ja keskkondade erinevusi ● Militaartehnoloogias- kauguste või sihtmärgi määramiseks, kaitsemeetmeteks, kommunikatsiooniks ja suunatud energia relvadeks. ● Laserlõikus ● Laser valgusshow ● Mikro- ja nanopindade töötlemine- silmakirurgias ja nahahaiguste ravimisel Ehitus 1. Optiliselt aktiivne keskkond 2. Energia pöördhõive loomiseks 3. Peegel 4. Poolpeegel 5. Laserikiir Videod: http://www.youtube.com/watch?v=woiTedSKPrk - laserite ehitus http://www.youtube.com/watch?v=oUEbMjtWc-A - mida laser teeb? http://www.youtube.com/watch?v=8v2YLjQsdu8 -kuidas teha ise laserit http://www.youtube.com/watch?v=uwk-XskXCI4 -lasers...
ka TIG keevitus. Tehases kasutati peamiselt terast ja vaske. Edasi liikusime leht- ja torutöötlusosakonda, mis oli küllaltki suur ja inimesi oli seal omajagu. Nägime laserlõikuse pinke, kus laserid lõikasid nii lehtmetalli kui ka toru. Pinkidel oli väga hea tarkvara, mis tagab efektiivsuse ja kiiruse. Lähedal olid ka lihvpingid ja vibrotöötluspingid, millega eemaldati lõikusest tekkinud teravad ääred. Edasi liikusime painutuspinkide juurde, kus kasutati laseritest tulnud materjali. Kõige rohkem jäi meelde selline lihtne töö nagu poleerimine, kus läheb vaja üllatavalt palju inim tööjõudu ja mida minu arvates saaks kindlasti efektiivsemalt teha. Eraldi ruum oli ka meditsiiniliste abiseadmete tootmiseks, mida tehakse all hanke korras Skandinaaviasse. Eraldi on veel Metec-is CNC pinkide osakond, mille nimi on Metec CNC. Seal on 15 CNC pinki ning toodetakse keskmise suurusega detaile. Detaile, mida ise pole võimalik või
Seetõttu saab laseri kiirgust fokuseerida punktiks, et saavutada väga kõrgeid kiiritustihedusi. Ruumiline koherentsus tähendab ka seda, et laserikiir on väga väikese hajuvusega, mistõttu seda saab kasutada pika vahemaa tagant. Ajalise koherentsuse tõttu on laserikiirel (erinevalt teistest valgusallikatest) suhteliselt pikk koherentsuse teepikkus, mis tähendab, et piki kiirt on valguse laine faas korreleeritud üsna pika vahemaa taha (~30 cm). Enamikust laseritest ei välju puhas ühe lainepikkusega valgus, vaid väljuvas valguses on mitu "moodi", millest igaühel on oma lainepikkus. Tihti on moodid ka erineva polarisatsiooniga. Ja kuigi ajaline koherentsus tähendab ka monokromaatsust, on olemas lasereid, mis kiirgavad korraga mitmel lainepikkusel või lausa laias spektrivahemikus. 15. Võrdle laserite ja hõõglampide valguse erinevusi. - Laserikiirgust eristab muudest valgusallikatest tugev ajaline ja ruumiline koherentsus
Seetõttu saab laseri kiirgust fokuseerida punktiks, et saavutada väga kõrgeid kiiritustihedusi. Ruumiline koherentsus tähendab ka seda, et laserikiir on väga väikese hajuvusega, mistõttu seda saab kasutada pika vahemaa tagant. Ajalise koherentsuse tõttu on laserikiirel (erinevalt teistest valgusallikatest) suhteliselt pikk koherentsuse teepikkus, mis tähendab, et piki kiirt on valguse laine faas korreleeritud üsna pika vahemaa taha (~30 cm).[3] Enamikust laseritest ei välju puhas ühe lainepikkusega valgus, vaid väljuvas valguses on mitu "moodi", millest igaühel on oma lainepikkus. Tihti on moodid ka erineva polarisatsiooniga. Ja kuigi ajaline koherentsus tähendab ka monokromaatsust, on olemas lasereid, mis kiirgavad korraga mitmel lainepikkusel või lausa laias spektrivahemikus. Lasereid kasutatakse peamiselt kauguste ja nurkade mõõtmiseks, laevade, lennukite ja rakettide kiiruse ja liikumissuuna
valgusjaotust. lambi kõrgust tuleb muuta, sest kolvi tipp peab olema samal kõrgusel uuritava pinnaga ja tabelis paiknevad värvused erineval tasandil. 5. Vaja on juhinduda ohutusnõuetest, sest laserkiirgus võib kahjustada silmanägemist, pimestada inimesi ja kahjustada/hävitada keskkonda. 5.1. IP termomeetri laser on alla 1 mW. 5.2. Teaduses/tööstuses kasutatakse väga erineva võimsusega lasereid alates alla 1 mW laseritest lõpetades mitmekümne GW laseritega. 5.3. Laserid alla 1 mW pimestavad ja häirivad silmi. Laserid1mW kuni 5mW võivad nägemist tõsiselt kahjustada, kui otsa vaadata. Laserid üle 5mW kahjustavad silmanägemist kõrvetavad katmata nahka ja kahjustavad erinevaid materjale. 6. Saadud tulemustest saan järeldada, et mida suurem on värvuse lainepikkus ja mida tumedam, seda rohkem neeldub temas energiat. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Laserid [www] http://staff.ttu
Referaat Laserite kasutamine 2010 Laseritest Juba 1917 tõestas Albert Einstein teoreetilist stimuleeritud kiirguse olemasolu, esimene töötav laser loodi aga alles 1960. aastal. Selle aasta 16. märtsil demonstreeris Theodore Maiman esimest funktsioneerivat laserit Hughes'i uurimislaboris. Sõna "laser" moodustavad tähed tulenevad ingliskeelsete sõnade algustähtedest (light amplification stimulated by emission of radiation), mis tähendab "valguse võimendus kiirguse stimuleeritud emissiooni kaudu"
Ideaalse gaasi oleku võrrand, seob rõhu, molekulide arvu, temperatuuri, ruumala. ❏ Reaalgaas erineb ideaalgaasist rõhu ja ruumala tõttu. ❏ Polariseeritud molekul - molekuli sees tekivad kaks poolust Kvantfüüsika ❏ Kvantfüüsika abil saame aru arvutitest, led-ekraanidest, tuumareaktoritest, kaameratest, laseritest jms ❏ Kvantfüüsika tegeleb väga väikeste osakestega: molekulid, aatomid, subatoomilised osakesed ❏ Kvantfüüsikas kirjeldatakse kõike lainetena (wavefunction), abstraktne matemaatiline kirjeldus ❏ Wavefunction: amplituud ruudus = tõenäosusjaotus ❏ Kvantmehaanikas ei teata midagi konkreetselt, detailselt, võime ainult tõenäosusi ennustada ❏ Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest ❏ Kvanthüpotees - valgus kiirgub ja
võimaldab laseri kiirgust fokuseerida punktiks, et saavutada väga kõrgeid kiiritustihedusi. Ruumiline koherentsus tähendab ka seda, et laserikiir on väga väikese hajuvusega, mistõttu seda saab kasutada pika vahemaa tagant. [2] Ajalise koherentsuse tõttu on laserikiirel (erinevalt teistest valgusallikatest) suhteliselt pikk koherentsuse teepikkus, mis tähendab, et piki kiirt on valguse laine faas korreleeritud üsna pika vahemaa taha (~30 cm). [2] Enamikust laseritest ei välju puhas ühe lainepikkusega valgus, vaid väljuvas valguses on mitu "moodi", millest igaühel on oma lainepikkus. Tihti on moodid ka erineva polarisatsiooniga. Ja kuigi ajaline koherentsus tähendab ka monokromaatsust, on olemas lasereid, mis kiirgavad korraga mitmel lainepikkusel või lausa laias spektrivahemikus. [2] Lasereid kasutatakse peamiselt kauguste ja nurkade mõõtmiseks, laevade, lennukite ja rakettide
ühte piirkonda kontsentreeritud kitsa energiakiire abil ja soojus eraldub alles kiire kokkupõrkel metalliga. Tööstuslikult kasutatakse keevitamiseks lasereid võimsusega kuni 10...15 kW. Laser-keevitus on efektiivne õhemate materjalide (paksusega kuni 12 mm) keevitamiseks. Laserkeevitus kuulub nii sulakeevituse kui ka kiirguskeevituse protsesside hulka ja põhineb liitekohale suunatud laserkiirguse energia kasutusel. Gaaslaseritest (CO2) või tahkislaseritest (Nd/YAG laseritest) saadakse suunatav ja fokuseeritav kindla lainepikkusega monokromaatiline elektromagnetkiirgus e. laserkiirgus. Keevituse soojussisestus e. energiahulk õmbluse pikkusühiku kohta on murdosa kaarkeevitusel kasutatavast, mistõttu termomõju tsoon ja keevitusdeformatsioonid on minimaalsed, keevismetalli löögisitkus kõrge. Keevitamisel ei vajata vaakumit, sageli kasutatakse kaitsegaasina heeliumi. Ühe läbimiga saab keevitada kuni 40 mm
annaabi.ee 
