Kuid A. Larka ei püüelnud Tallinna ega Tartu linnapeaks, ta valmistus järgenevaiks, sama aasta kevadel toimuvaiks riigivanema valimisteks. Selle valimisvõidu poole püüdlesid ka tolleaegne riigivanem K. Päts, aastail 1928 - 1929 riigivanem olnud August Rei ja kindralleitnat J. Laidoner; kuid üks kuu enne valimisi toimunud toetusallkirjade kogumine näitas, et A. Larka lööb neid suurelt (23. märtsil 1934 ,,Postimehes'' avaldatud andmeil koguti A. Larkale 62 070 toetus-allkirja, J. Laidonerile 38 066; K. Pätsile 18 510 ja A. Reile 4983). See pani K. Pätsi ja J. Laidoneri kokku leppima ning 12. märtsil riigipööret tegema. Vapside organisatsioonid suleti nüüd teistkordselt, A. Larka vangistati. Juunil 1935 toimunud Sõjaringkonnakohtu istungil mõisteti talle tõsisemate süütõendite puudumisel 1 aasta vangistust tingimisi. See oli mõnus ja õiglane karistus, eriti arvestades seda, et kohtuotsuse teatavakstegemise ajaks oli A
rohe-punast koalitsiooni. Sotsialistid aga keeldusid, kuna viimasel hetkel otsustasid nad valimistele minna omakanddidaadiga (August Rei). Lõpuks tuli Pätsil rahulduda ainult Põllumeestekogude toetusega. Peamine valimisvõitlus toimus Larka-Laidoneri- Pätsi vahel. 1934 sai Laidoner 50. 23.02 tähistas oma 60. juubelit Päts. 05.03 tähistas juubelit ka Larka 55. 05.03 pidi algama toetusallkirjade kogumine. Vabadussõjalased eistasid üleskutse teeme kingituse Larkale ja kogume vajalikud 10000 häält ühe päevaga. Samaaegselt tehti vastaskandidaate kõvasti maha:toodi välja kõik vanad luukered, Lrakat süüdistati, et oli Vene ajal olnud venemeelne, et on oma kindrali auastme ebaõiglaselt saanud jne. Vapsid süüdistasid Laidoneri, et ta ei tea midagi majandusasjadest, kaevasid välja kõik vanad ebaõnnestumised (Harju pank nt). Taolised materjalid olid koos ka Pätsi kohta, kuid neid ei jõutud välja tuua, enne toimus riigipööre.
Samas ei maksa ka August Rei Kandidatuuri maha kanda. Riigivanemate valimiskampaania algas oma kandidaatide tutvustamisega. 1934. aasta sobis hästi 3 peamise kandidaadi üleskiitmiseks: Laidoner 50. aasta juubel, Pätsi 60. aasta juubel ja Larka 55. aasta juubel. Anti välja raamatud kõigi 3 kandidaadi auks. Larka puhul vabadussõjalased tegid veel ühe lükke - tarvis koguda 10 000 toetusallkirja, langes kokku Larka sünnipäevaga - kutsusid tegema Larkale tegema kingitust ja koguda päevaga 10 000 allkirja ja see ka õnnestus. Larka kohta öeldi, et tema teened Vabadussõja võitmisel ei olnud võrreldavad Pätsi ja Laidoneri teenetega. Larka puhul rõhutati ka seda, et 1925. aastal läks ta erru kehva tervisliku olukorra tõttu - kuidas ta siis riiki peaks juhtima. Kisti välja ka sellised väidetavad skandaalihõngulised teated, et Larka olevat oma nime kirjutanud oma Larko, et rõhutada oma Ukraina päritolu
annaabi.ee 
