saj luule ja proosa kohta, et saada mingisugune ülevaade selle sajandi autoritest ja nende loomingust.) (21. saj – ka 2000ndate aastate lastekirjandus) Selle sajandi lastekirjandus üllatab debütantide rohkusega. On noori algajaid, aga ka soliidses eas ja hoopis muul alal või täiskasvanute kirjanduses silma paistnud autoreid oma esimeste lasteraamatutega lugejate soosingut võitmas. Püüded ajaga kaasa minna on mõnel eakamal autoril mõnikord sisulise katteta, lapstegelased mõtlevad, tegutsevad ja räägivad nagu autori lapsepõlves ja noorusajal. H. Männi ülipopulaarne, televisioonist läbi käinud “Karuaabits” (1971) on saanud sel sajandil pooltosinat järge, milles tegutseb Karulaane uus põlvkond. Vanema põlvkonna seast paistab silma A. Pervik, kes tabab tundliku meelega kaasajal kerkinud teemasid ja käsitleb neid oma teostes lastele mõistetavas kujundikeeles. Proosas domineerib jätkuvalt kunstmuinasjutt
Heiki Vilepi loomingusse kuulub kaks sarja: fantaasiategelastega sari "Kapiukse kollid" ja realistlikest juttudest koosnev Liisu-sari. Viimane on saavutanud suure populaarsuse, sest oskuslikult lapsetasandilt kirjapandud lood võimaldavad väikesele lugejale ohtralt võimalusi samastumiseks. Heiki Vilepil on erakordselt hea lapsepõlvemälu, ta suudab iseloomustada isikuid ja olukordi lapsetasandil. Tema raamatutes liiguvad psühholoogiliselt usutavad lapstegelased. Peale loomupärase ande ja oskuse ,,lapse nahka pugeda" mängivad selles suurt rolli Vilepi erinevas eas lapsed, kelle mõttemaailma, keele ja juhtumiste peegeldusi võib tema teostest leida. Fiktsiooni ja reaalelu samasust rõhutab Vilep ka oma laste pärisnimede kasutamisega enamuses oma loomingus. Vilepi lapstegelased pakuvad samastumisrõõmu lastele ja äratundmisrõõmu nende vanematele. Heiki Vilepi 13 lasteraamatu hulka kuuluvad nii proosa kui luule, nii realistlikud jutud
roomikekskavaatoril ja ratasekskavaatoril. Lehte Hainsalu Kes te koormatud olete Kujundanud Katrin Kaev Lehte Hainsalu teostes ei ole "halbu" lapsi, laps on kas täiskasvanu õnnelik ja võrdväärne partner või ohver. Lehte Hainsalu ei soosi oma õigust nõudvaid, jonnivaid ega jalgu trampivaid lapsi, nagu tehakse sageli lastekirjandusklassikas. "Halb" ehk vale kohtlemise vastu protestiv laps kaitseb ennast ise. Lehte Hainsalu teoste lapstegelased ei vasta halvale halvaga, nad kasvavad väärikalt halvast läbi nagu rohi kasvab läbi saastakihi või ohverdavad ennast. Raamatus "Kes te koormatud olete" leiame vanemate vigade omaksvõtmise ja kordamise mehhanismi laste poolt, kes just nende vigade pärast ise kannatavad. Samad probleemid korduvad põlvest põlve. Ent samas leidub ka nõiaringist pääsemise retsept: "Võti kaelas" peategelane Maud olevat oma sündimisega ära rikkunud oma õdede elu ja kardab, et