kuulutamiseks. Mõistagi saab oma tahet teada anda vaid aktiivne kodanik, sest olukord nõuab aktiivset tegutsemist, isegi sekkumist. Valimistevahelisel ajal on esmased rahva hääle edastajad kodanikuühendused, mille kaudu on võimalik pidada sidet kodanike ja võimukandjate vahel. Mida aktiivsemalt kodanikud ühendustesse liituvad ja oma tahet ühisel meelel välja öelda suudavad, seda suurem on nende võimalus oma soovid reaalseks muuta. Eestis on oma liidud lapserikastel peredel, pensionäridel, puuetega inimestel ja isegi koerakasvatajatel. Kõik nad tegutsevad püüdes valitsusele, kui vaja, oma huvides survet avaldada. Enda kuuldavaks ja nähtavaks tegemine võib toimuda ajalehes polemiseerides, ajakirjanikele intervjuud andes, allkirju kogudes või lendlehti jagades. Erakordsetel puhkudel võivad kodanikuühendused korraldada isegi protestiavaldusi, nagu näiteks miiting ja demonstratsioon
kuulutamiseks. Mõistagi saab oma tahet teada anda vaid aktiivne kodanik, sest olukord nõuab aktiivset tegutsemist, isegi sekkumist. Valimistevahelisel ajal on esmased rahva hääle edastajad kodanikuühendused, mille kaudu on võimalik pidada sidet kodanike ja võimukandjate vahel. Mida aktiivsemalt kodanikud ühendustesse liituvad ja oma tahet ühisel meelel välja öelda suudavad, seda suurem on nende võimalus oma soovid reaalseks muuta. Eestis on oma liidud lapserikastel peredel, pensionäridel, puuetega inimestel ja isegi koerakasvatajatel. Kõik nad tegutsevad püüdes valitsusele, kui vaja, oma huvides survet avaldada. Enda kuuldavaks ja nähtavaks tegemine võib toimuda ajalehes polemiseerides, ajakirjanikele intervjuud andes, allkirju kogudes või lendlehti jagades. Erakordsetel puhkudel võivad kodanikuühendused korraldada isegi protestiavaldusi, nagu näiteks miiting ja demonstratsioon
Mõistagi saab oma tahet teada anda vaid aktiivne kodanik, sest olukord nõuab aktiivset tegutsemist, isegi sekkumist. Valimistevahelisel ajal on esmased rahva hääle edastajad kodanikuühendused, mille kaudu on võimalik pidada sidet kodanike ja võimukandjate vahel. Mida aktiivsemalt kodanikud ühendustesse liituvad ja oma tahet ühisel meelel välja öelda suudavad, seda suurem on nende võimalus oma soovid reaalseks muuta. Eestis on oma liidud lapserikastel peredel, pensionäridel, puuetega inimestel ja isegi koerakasvatajatel. Kõik nad tegutsevad püüdes valitsusele, kui vaja, oma huvides survet avaldada. Enda kuuldavaks ja nähtavaks tegemine võib toimuda ajalehes polemiseerides, ajakirjanikele intervjuud andes, allkirju kogudes või lendlehti jagades. Erakordsetel puhkudel võivad kodanikuühendused korraldada isegi protestiavaldusi, nagu näiteks miiting ja demonstratsioon.