aastal aga juba 11%. Muidugi ei ole kvoodid n-ö ainuke päästerõngas, vaid soolise võrdõiguslikkuse edendamine (sh ettevõtluse kõrgematel tasanditel) sisaldab endas ka teisi meetmeid. Nimetagem siis need: paindlikud töötingimused, soolise võrdõiguslikkuse küsimuste oluliseks pidamine juhatuste ja nõukogude poolt ning sellega tegelemine (nt pidev monitoorimine), vastavad programmid naiste kui potentsiaalsete juhtide julgustamiseks, mentorluse ja laiemalt koolituse edendamine (nt lapsepuhkuselt tulevatele naistele), personalijuhtimise põhimõtete ülevaatamine, naiste edutamise programmid jne jne. Ka ettevõte ise saab palju ära teha. Näiteks Deutsche Telekom seadis endale vabatahtlikult eesmärgiks saavutada 2015. aastaks naisjuhtide osakaaluks 30%. Kus on Eestis sellised algatused? Seega on võimalusi nii riigi ja ettevõtte kui ka indiviidi tasandil. Oluline on tahe jätta seljataha keskaegsed tavad ja mõtteviis. Naistest kui riskiteguritest rääkimine ei näita
6. LAPSEOOTUS JA SÜND 6.1. Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid Mälestused enda lapsepõlvekodust (nt lähedane omavaheline suhtlus ja koostegemised või emotsionaalselt kauge side) Sõprade eeskuju (nt pereüritused lastega või karjäärile pühendumine) Isiklikud/usulised tõekspidamised (nt laps piirab isiklikku vabadust või on abielu eesmärk) Riiklik poliitika (nt sotsiaalsed garantiid lastega peredele või raskused lapsepuhkuselt tööturule naasmisel) Majanduslik olukord (nt toimetulekut tagav sissetulek või ebastabiilne majanduslik olukord) Väärtused ja normid ühiskonnas (nt emade- ja isadepäeva tähistamine või lastega tegeleva mehe alavääristamine) 6.2. Rasedus ja viljastumine Rasedus on füsioloogiline seisund naise eostumise ja sünnituse vahel. (Teiste imetajate puhul räägitakse raseduse asemel tiinusest.)
Naine paistab üldse ohtlik olevat, kuna isegi kui tal hetkel ei ole lapsi, võib tal tekkida soov neid saada ja siis on töökoht kohustatud maksma lapsepuhkuse rahasid. Rasedaks jäädes ei pruugi ka oma töökohta hiljem tagasi saada. Samas on mõistetav see, et naine, kes on kolm aastat kodus viibinud pole enam kvaliteetne ja kvalifitseeritud, ning see on töökohale kahjulik. Võiks tööle panna täienduskursused ja täiendusõppe, mis võimaldaks lapsepuhkuselt tuleval emal taas kiiresti tööühiskonda sulanduda. See võiks ja peakski olema firma enda huviorbiidis, hoida oma töötajaid ning võimaldada neile väljaõpe. Väidetakse ka seda, et naine ise ei tahagi endale kõrgemat töökohta, et naine tahabki mehe seljataguseks ja alluvaks jääda, et naine lihtsalt ei anna endast tööl kõike. Kas ta suudakski kui pere kodus. Väga vähe on neid naisi, kellel on olnud julgust neist tõketest üle astuda
annaabi.ee 
