näidanud Andres oma tundeid välja nii nagu seda tehakse tänapäeval. Andres rabas Vargamäel tööd juba esimesest päevast alates. See oli ka põhjuseks, miks Andres ja Krõõt said vähe koos olla ja oma õnne nautida. Maal on alati nii olnud, igal ühel on oma kindlad tööd ja tegemised, mis tuleb ära teha. Andres suhtus Krõõta kui oma abilisse. Hoolimata naise kiitsakast välimusest ja mitmel (4) korral ka lapseootusest, tegi Krõõt kõiki raskeid talutöid, mis vajasid tegemist. Andresel ei tulnud kunagi pähe mõte, et Krõõt võiks vajada veidi puhkust ja abi. Andres uskus, et Krõõda ja oma tulevaste poegade abiga suudab ta teha korda Mäe talukoha ja olla parem Peaarust. Krõõt oli noor, sihvakas ja peene kondiga naine. Hoolimata oma umbusust mehe plaanidesse, järgnes Krõõt oma mehele kõikjale ja aitas Andrest kõiges nagu ühele korralikule naisele oli kombekohane
nimetatud ning kelle hooleks Jeesus andis oma ema. SÜÜTALASTEPÄEV 28. detsember-Kirikukalendri tähtpäev, mis on pühendatud hukatud väikeste laste mälestuseks. Kuningas Heroodes lasi hukata Petlemmas kõik alla kaheaastased poisslapsed RUKKIMAARJAPÄEV 15. august-Jeesuse ema Maarja surmapäev. PAASTUMAARJAPÄEV 25. märts-Seotud kirikukalendri ja neitsi Maarja kultusega, kes oli alustanud paastu, kui peaingel Gabriel teatas talle lapseootusest PALMIPUUDEPÜHA (liikuv püha)-ehk urbepäev on, pühapäev nädal enne lihavõtteid. Kiriklikult märgib päev Kristuse teekonda Jeruusalemma, mil rahvas tervitas tema saabumist palmiokstega SUUR NELJAPÄEV-Suur ehk vaikne nädal on Kristuse kannatusnädal ja suur neljapäeval toimus püha õhtusöömaaega SUUR REEDE-Suur reede tähistab Kristuse ristilöömist ja surma ja on kristlaste sügavaim leinapäev. VAIKNE LAUPÄEV- vaikne ootuse päev ja hingamispäev, sest Jeesus puhkas sel päeval
lootekestad ning platsenta. Arenev munarakk saab toitu emaka limaskestal olevatest veresoontest. Hakkavad arenema aju, südame, soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. [1, lk 30] Naise 1. raseduskuu ehk 1.-4. rasedusnädal Esimesed rasedustunnused on igal naisel isesugused ning need võivad väljenduda erineva tugevusega. Paljud naised ei tunne veel, et kannavad endas uut elu. Lapseootusest võib märku anda väsimus ja unisus. Samuti võib tunda suuremat vajadust pissil käia, mis on tingitud sellest, et kehas toimuvad suured hormonaalsed muutused. [2, lk 15] 5. nädal Ultraheliuuringul on loode juba nähtav. [1, lk 30-31] 6. nädal Emakakael on omandanud sinaka värvi. Rasedustest on kindlasti positiivne. Loote pikkus on ligikaudu viis millimeetrit ja tema süda hakkab lööma. [1, lk 31] 7. nädal Lootel on eirstatavad juba käed, jalad ja nägu
mille jaoks võib kaasa võtta õli. Sptsiaalse massaaziõli asemel sobib ka lihtne taimeõli. Kott lapse riietega- Lapse võid pärast sünnitust mähkida kas oma riietesse või kasutada sünnitusmaja poolt pakutavat. Kindlasti läheb lapse riideid tarvis kojuminekuks. 6 Sünnitus algab Sinu elu need üheksa kuud on olnud on olnud aeg iseendast ja lapseootusest rõõmu tunda ning valmistuda sünnituseks kui oluliseks sündmuseks. Mida enam oled sünnitusele häälestunud, seda paremini oskad end ise aidata. Seejuures on hea teada, kuidas sünnitus välja näeb. Sünnitus jagatakse perioodideks, mille pikkus erineb nii iga sünnituse kui ka sünnitaja puhul. Nii näiteks on tavaline, et esmasünnitus kestab kauem, enamasti 10- 20 tundi, korduvsünnitused aga 16-20 tundi või vähem.
annaabi.ee 
