paljud omavalitsused. 1.2. Lapsendamine Lapsendamist reguleerib Perekonnaseaduse ptk 10 (RT I 1994,75, 1326). Vastavalt seadusele võib lapsendada ainult kuni 18-aastast isikut ning ainult lapse huvides. Lapsendaja peab olema vähemalt 25-aastane. Lapsendamise sooviga tuleb pöörduda elukohajärgse maavalitsuse lastekaitsetöötaja poole. Erandina tuleb rahvusvahelise lapsendamise korral pöörduda Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonda. Laps loetakse lapsendatuks lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast. 1.3. Asenduskodu teenus Asenduskodu teenus on uus teenuse liik, mille rakendamine jõustus vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse muutmisele seadusena alates 2007.aasta 1.jaanuarist, kuid seaduse paragrahv 1 punktid 10-15 jõustusid 2008.aastal. Asenduskodu teenus on teenuse osutaja poolt lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja
Lapsendaja abikaasa nõusolek: Abielus olev isik võib lapsendada üksnes abikaasa kirjalikul nõusolekul. Teise abikaasa nõusolekuta võib lapsendada, kui abikaasade abielusuhted on lõppenud ja nad elavad lahus. Eestkoste all olevat last võib lapsendada üksnes eestkostja kirjalikul nõusolekul. Eestis mitte elav isik võib Eestis elava Eesti kodaniku lapsendada üksnes sotsiaalministri nõusolekul.Lapsendamise otsus:Laps loetakse lapsendatuks lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast. Lapsendamisotsuse tegemisel otsustab kohus lapsendatava ees- ja perekonnanime muutmise (§ 85). Lapsendamise õiguslikud tagajärjed: Lapsendatu ja tema alanejad sugulased loetakse lapsendajate ja nende sugulaste suhtes, samuti lapsendajad ja nende sugulased lapsendatu ja tema alanejate sugulaste suhtes võrdseks sugulastega isiklike ning varaliste õiguste ja kohustuste osas. Lapsendatu kaotab
arvestada ka sel juhul asjaoludega, mida eeldab tavapärane lapse saamine, sh lapse võimalike tervisemuredega tulevikus.. Vastupidine kohtuotsus soosiks edaspidiselt praktikat, kus lapsendajad võivad loobuda lapsest iga negatiivse terviseseisundi korral, mis omakorda soodustaks vastutustundetut ja läbimõtlematut lapsendamist ning võtaks tervisemuredega lastelt lootuse saada lapsendatuks. Tuginedes eelnevale arutelule ja kõnealuse kaasuse asjaoludele, leiame, et lapsendaja ei ole eksinud lapsendatava isikus, sest lapsendamisel tuleb arvestada ka võimalike terviseprobleemide esinemisega ning miski ei viita antud juhul sellele, et nii lapsendatu tervislik seisund kui ka tema üleüldine isik kardinaalselt erineks lapsendamisel arvestatud asjaoludest. Järelikult perekond Kask ei saa taotleda kohtult lapsendamise
annaabi.ee 
