teenimiseks. Ja need mis seal olid, on enamus tehtud lihtsalt hobi korras. Nendel kunstnikel olid oma ära tuntavad tunnused, näiteks silmadeks ristikesed või siis säravad päikest meenutavad silmad. Kui olime esimesed kaks ruumi läbi käinud siis liikusime kolmandasse ruumi kus oli Paul Kondase maalinäitus. Ta on kokku teinud 26 maali, millest neist 6 on kahepoolsed. Kondase keskuses oli 4 kahepoolset maali. Paul Kondas alustas maalimist 50 aastaselt. Ta polnud selleks õppinud ja tegi lapsemeelseid ning naiivseid maale. Viljandi linnale maasika idee tuli Paul Kondase maalilt(kui ma õigesti aru sain). Kondas ise oli pühendunud kooliõpetaja. Mõned maalid kondaselt kirjutasin ma ka ülesse : Maasikasööjad, H. Unenägu, Drezden, Suplejad naised, Suplejad Mehed, Näärivana kalastab. H. Unenägu oli mõistatuslik. Arvatakse et see räägib küüditamisest. Drezden rääkis sõjajärgsetest purustustest Tallinnas, seal peal olid Estonia, Kaarli kirik ja Kaleviste kirik
ühegi inimese isikupära arendamiseks. A2: Inimene ise on kõige õigem otsustama, sest kõrvalt vaadates võib väga palju jääda märkamata. A3: Ühiskond korraldab laste haridust ja kui see ei õnnestu siis on ühiskond ise süüdi selles. A4: Halvasti elavad inimesed annavad pigem elavat ja hoiatavad eeskuju analüüsivatele indiviididele. Vastuväited Need kaks osad ei erine, sest see võib kahjustada ka teisi ühiskonna liikmeid. Halb eeskuju oma olemusega (joomise näide). Lapsemeelseid peaks ka kaitsma nende endi eest. Autor tõestab:
· biblioteraapiline mõju lapsele · nii normaalsed kui arenguhälvetega lapsed vajavad igal oma intellektuaalsel arengu astmel muinasjuttu · miks vajavad - lapse maailmanägemus on kaootiline. Ei tunne teisi eluviise ja võtab maailma sellisena nagu ta näeb · vanemad ei võta lapse hirme ja sisepingeid nii tõsiselt. Muinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. (heade- halbade leer) · mida ebakindlam on inimene seda rohkem vajaba ta lapsemeelseid prjektsioone ja müütilisi seletusi (nt puul ei murra oksa, puul on valus) · vaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks. · Muinasjutu illustaratsioonid suruvad maha lapse fantaasia. Igal lapsel on oma ,,visioon" ja selle taga sõnum (hirm, tragöödia,argus) · Mudilase probleeme lahendab muinasjutt, suure lapse omi psühhiaater. · Kunagi EI TOHI lapsele muinasjutu tähendust seletada. Tähtis on TUNNE!
annaabi.ee 
