Nii suur edu, kui Dolly puhul, saadab kloonijaid harva. Praeguseks on kloonitud veist, kitse, hiirt ja kassi ning kõik nad on noorelt surnud. Enamik koguni vahetult pärast sündi. Kauem elanuist enamik kannatas omakorda mitmesuguste sünnitraumade käes. Eelnev juhib teadlased paratamatult tõdemuseni, et 1990. aastail kloonimisega kaasnenud eufooria, mis kohati meenutas progressiusu hiilgeaegu, oli alusetu. Kloonimine ei ole suutnud lapsekingadest väljuda ning kas kunagi üldse töökindel kloonimismeetod välja mõeldakse, on enam, kui kahtlane. Neid kahtlusi jagavad seni kloonimisse positiivselt suhtunud teadlasedki. Ka usk, et lahkamisel selgub seose puudumine Dolly "kloonolu" ja tema surmahaiguse vahel, on teadusringkonnis üsna nõrk. Suurem osa geneetikuid ja teisi asjaga seotud teadlasi usub, et lahkamine toob pigem uusi fakte kloonimistehnoloogia nõrkusest ja lööb inimkloonimise pooldajail käest viimasedki kaardid.
ootama kui ühed proovivad oma osa mitu korda. Algul LK ise väga ei lavastanud, andis teistele vabad käed. A lot of inspovisatsioona. Hiljem hakati viljelema noorsooetendusi, millest kujunes välja Draamastuudio teatri Noorsooteater. Ta sõitis Tšehhi ka seda kunsti õppima. Kodumaal hakati nähtud tehnikat ka enda näitlejatele õpetama. Nii sündis Draamastuudio teatri Nukuteater. Teater oli välja kasvanud nn lapsekingadest ja Draamastuudiost sai Eesti Draamateater. Teater rekonstrueeriti ning sellest pidi saama Eesti kõige moodsam ja mugavam teatrihoone. Oluline verstapost tema biograafias on 1938. aasta, kui loodi Riiklik Lavakunstikool, mille direktoriks ta kutsuti, olles ka näitlejameisterlikkuse õppejõud. Ühtlasi tekkis tal ka võimlus rohkem lavastamisele keskenduda. Siin väljendub otseselt Eesti teatri järjepidevus - üks õpilastest oli hilisem lavakunstikateedri looja Voldemar Panso
Nii suur edu, kui Dolly puhul, saadab kloonijaid harva. Praeguseks on kloonitud veist, kitse, hiirt ja kassi ning kõik nad on noorelt surnud. Enamik koguni vahetult pärast sündi. Kauem elanuist enamik kannatas omakorda mitmesuguste sünnitraumade käes. Eelnev juhib teadlased paratamatult tõdemuseni, et 1990. aastail kloonimisega kaasnenud eufooria, mis kohati meenutas progressiusu hiilgeaegu, oli alusetu. Kloonimine ei ole suutnud lapsekingadest väljuda ning kas kunagi üldse töökindel kloonimismeetod välja mõeldakse, on enam, kui kahtlane. Neid kahtlusi jagavad seni kloonimisse positiivselt suhtunud teadlasedki. Ka usk, et lahkamisel selgub seose puudumine Dolly "kloonolu" ja tema surmahaiguse vahel, on teadusringkonnis üsna nõrk. Suurem osa geneetikuid ja teisi asjaga seotud teadlasi 7 usub, et lahkamine toob pigem uusi fakte kloonimistehnoloogia nõrkusest ja lööb
kloonimisprotsessi tulemused on senini tavaliselt olnud üsna "frankensteinlikud". Nii suur edu, kui Dolly puhul, saadab kloonijaid harva. Praeguseks on kloonitud veist, kitse, hiirt ja kassi ning kõik nad on noorelt surnud. Enamik koguni vahetult pärast sündi. Kauem elanuist enamik kannatas omakorda mitmesuguste sünnitraumade käes. 1990. aastail kloonimisega kaasnenud eufooria, mis kohati meenutas progressiusu hiilgeaegu, oli alusetu. Kloonimine ei ole suutnud lapsekingadest väljuda ning kas kunagi üldse töökindel kloonimismeetod välja mõeldakse, on enam, kui kahtlane. Neid kahtlusi jagavad seni kloonimisse positiivselt suhtunud teadlasedki. Dolly lahkamisel selgunud tõsiasjad lisavad üha enam kahtlust inimkloonimise võimalikkusesse. Päevavalgele tuleb üha uusi nüansse, mida ennem ei oldud suutelised tähele panema. Ka kloonimisteadlased ise hakkavad asjasse üha skeptilisemalt suhtuma.
andmete salvestamist, töötlemist ja väljastamist ning avaks uue taseme andmete krüpteerimises, luues murdmatuid koode. Kuigi kvantmehaanika põhiolemuse formuleerisid möödunud sajandi esimestel aastakümnetel mitmed füüsikud, teiste seas Max Planck, Niels Bohr ja Werner Heisenberg, on teoorial siiani vähe praktilisi väljundeid. Just seetõttu ennustavad mitmed füüsikud, et lähematel aastakümnetel kasvab ka kvanttehnoloogia lapsekingadest välja ning põhjustab tehnikailmas revolutsiooni. Kvantide omadus, mis lubab infot teleporteerida, on põimitus. Selle korral on kahel või enamal osakesel ühesugused omadused, mis säilivad isegi siis, kui osakesed asuvad teineteisest kaugel. Albert Einstein nimetas sellist omadust «tontlikuks kaugmõjuks». Katses, mille Austria teadlased viisid läbi kaltsiumi- ning Ameerika teadlased berülliumiioonidega, lähendati põimitud osakestepaarile kolmas aatom, mille
annaabi.ee 
