Vanemad peaksid omavahel jagama võrdselt kõiki ülesandeid, nii et isal tekiks lapsega sama tugev side kui emal. Väikelaps muutub emast sõltuvaks, kui temaga tegeleb ainult ema. Seetõttu ongi lapse turvatunde arengu seisukohalt oluline kontakt ka teise inimesega, keda ta usaldada võib. Ei ole hea, kui inimesed, kes lapsega tegelevad väga sageli vahetuvad. Mitmete erinevate hooldajatega laps kasvab ebakindlaks ja ümbritsevat keskkonda umbusaldavaks. Emale lapsehoidmisel sekundeeriv isa toetab lapse kiindumussuhte ja turvatunde tekkimist. Lapse erinevatel eluperioodidel on isa roll tema isiksuseomaduste ja oskuste kujunemisel erinev. Veetes aega imikuga õpib isa mõistma tema signaale ja nendele vastama. Lähedane ja usaldusväärne suhe isaga mõjutab imiku suhtlemist teiste täiskasvanutega suhted on sõbralikumad ja usaldavamad. Sinkkonene väidab, et isa kontaktivõtule vastavad juba mõnenädalased imikud. Isa suhtleb imikuga mängides
kasvatmise vastu. Mis puutub turvatundesse, on lapsel palju turvalisem lapsepõlv, kui teda kasvatavad nii ema kui isa. Kasvatmise all mõtlen seda, et lapse arendamisest ja temaga tegelemisest võtavad osa mõlemad, mitte seda, et ema ja isa elavad vaid koos. Ei ole hea, kui inimesed, kes lapsega tegelevad väga sageli vahetuvad. Mitmete erinevate hooldajatega laps kasvab ebakindlaks ja ümbritsevat keskkonda umbusaldavaks. Emale lapsehoidmisel sekundeeriv isa toetab lapse kiindumussuhte ja turvatunde tekkimist. Lapse erinevatel eluperioodidel on isa roll tema isiksuseomaduste ja oskuste kujunemisel erinev. Veetes aega imikuga õpib isa mõistma tema signaale ja nendele vastama (Tuuling 2007). Mees on füüsiline soomääratlus. Isa on auaste, suure tähega sõna. See nimi omistatakse ja selle saab ka väga kiiresti ära võtta, kui mees pole seda auastet väärt. Meheks sünnitakse – isaks aga kasvatakse
35-aastastest naistest põhjusena lapse vastutusest loobumist. Järgnevalt oli enamvalitud vastusevariandiks pooleliolevad õpingud, umbes (12%) ei tahtnud last partneriga, kellest rasedaks jäädi ning iga kümnes naine tõi abordi põhjuseks, et ei soovi last üksi kasvatada. Lisaks põhjendas neljandik alaealistest raseduse katkestamist vanemate või partneri survega ning sama paljud märkasid, et neil puutub abi lapsehoidmisel. Pooled alla 18-aastased vastanud väitsid, et neil puudus lapse jaoks aeg, rolli võib mängida enda liigne noorus ja soovimatus ohustada paarisuhet või pere ühtsust. Muud, vastusevariantides puuduvad põhjused, tõi määrava tegurina välja ligi kolmandik aborti teinud naistest. Antud küsitlus viidi läbi 16-44 aastaste naiste seas ning raseduse katkestamise põhjuseks võis valida mitu varianti. Uuringus kasutati 2672 küsimustiku andmeid
lastelaste ning õdede-vendade vahel. Sugulussidemetel põhineva eneseabivõrgustiku kirjeldamisel eristatakse vertikaalset ja horisontaalset abistamist. Esimene on näiteks laste ja vanemate, teine õdede-vendade vaheline abistav interaktsioon. Abistamise ulatus sõltub suguvõsa traditsioonidest. Tüübi järgi eristatakse materiaalset abi - raha, toidu ja riiete jagamine - ning mittemateriaalset abi - abistamine põllu- ja remonditöödel, lapsehoidmisel, vanurihooldusel, elamispinnaga jms. Kodune ebasoodne olukord - vanemate töötaolek, vaesus või ka sotsiaalne ebaküpsus - põhjustavad tihti ka laste puuduliku ettevalmistuse lasteaiaks ja kooliks. Inger Kraavi (1996) uurimus 4-5-, 5-6- ja 7-12-aastaste laste vanemate seas näitas, et majanduslikult viletsamate perede vanemad tunnevad, et nende laste tervis on halvem ja areng aeglasem, lapsed on agressiivsemad ja neil on rohkem hirme. Erinevused madalama ja kõrgema sissetulekuga
annaabi.ee 
