Tean üht poissi, kes saab prügiämbri väljaviimise eest viis krooni. Kas see on õige? Mina arvan, et nende tööde eest, millest ise kasu saab, pole vaja raha küsida. Kõigil on ju hea olla puhtas kodus, teha koos perega tööd ja siis koos puhata. Aga raha tahaks saada ka, sest raha annab motivatsiooni. Seepärast suuremad lapsed juba tahavad saada palka ja otsivad päris tööd. Nad lähevad koolivaheajal lehepoisteks, postiljonideks, marjakorjajateks, koristajateks ja lapsehoidjateks. Tänapäeval on toredaks töö tegemise võimaluseks õpilasmalev, kus lisaks tööle ka lõbusasti puhatakse. See kõik käib laste kohta, kes elavad normaalsetes peredes. Kuid palju on lapsi, keda sunnitakse tööle nii meie riigis kui ka mujal maailmas. Ja mitte sellepärast, et lapsel tekiks töötamise vastu huvi, vaid sellepärast, et neid kasutatakse ära. Hea on olla laps,sest ei pea minema hommikul vara tööle minema ja õhtu hilja pimedas sealt tulema.
väikeste sumokate eeskujuks. Mainimata ei saa jätta ka negatiivseid tagajärgi lähteriigile. Esimene, mida kindlasti kõige rohkem kardetakse ja millest räägitakse, on "ajude väljavool". Oskustega töölised lähevad oma koduriigist välja, et rohkem teenida või kogemusi saada ning tagasi tullakse tihti alles pensionieas või ei naasta üldse. Ka mul on paar tuttavat, kes läksid Ahvenamaale lapsehoidjateks, kuid kumbki pole siiani tagasi tulnud ning üks neist ütles kindalt, et Eestisse tagasi ei tule ta enam mitte mingil juhul - seal on palju parem elu. Miinuseks on ka see, et lähteriigis väheneb arvestatava tööjõu hulk. Kodumaale jäänud tööliste töötingimused võivad halveneda ning koormus suureneb. Samuti on ju peamisteks väljarännanuteks mehed- seega peavad tööandjad leppima naistöötajatega või isegi lastega (nagu
väikeste sumokate eeskujuks. Mainimata ei saa jätta ka negatiivseid tagajärgi lähteriigile. Esimene, mida kindlasti kõige rohkem kardetakse ja millest räägitakse, on "ajude väljavool". Oskustega töölised lähevad oma koduriigist välja, et rohkem teenida või kogemusi saada ning tagasi tullakse tihti alles pensionieas või ei naasta üldse. Ka mul on paar tuttavat, kes läksid Ahvenamaale lapsehoidjateks, kuid kumbki pole siiani tagasi tulnud ning üks neist ütles kindalt, et Eestisse tagasi ei tule ta enam mitte mingil juhul - seal on palju parem elu. Miinuseks on ka see, et lähteriigis väheneb arvestatava tööjõu hulk. Kodumaale jäänud tööliste töötingimused võivad halveneda ning koormus suureneb. Samuti on ju peamisteks väljarännanuteks mehed- seega peavad tööandjad leppima naistöötajatega või isegi lastega (nagu
samas tunduvad need kuidagi väga utoopilised. Jääb mulje, et tahetakse nagu midagi varjata, samas, ma ei saa aru, mis asi see oleks? Kas on siis tõesti selline hull põlvkond peale kasvamas? Mina isiklikult järeldan oma nägemustest ja tähelepanekutest, et praegune, pealekasvav põlvkond võib küll tark olla, kuid nad on laisad ja mugavad. Nad ei oska vahel ka kõige elementaarsemaid asju teha. Miks? Vanematel pole aega, vanemad on tööl kogu aega ja neil pole aega lapsi õpetada. Lapsehoidjateks on arvuti, internett, jututoad, portaalid ja vaesemates peredes TV. Võibolla hoopis see vanemate ajapuudus ,,sünnitaski" meile uue põlvkonna indigolapsed? See kõik on vaieldav ja mu väited on võimalik kõik ümber lükata, nii teaduslikult kui ka meditsiiniliselt. Kuid kui teema on tõstatatud, siis oleks ka aeg meil eestis seda edasi hakata arendama. Sel teemal on tagamaa, kuid milline see jäägu juba targemate otsustada.
annaabi.ee 
