· 14.09.07 lõpp 11.3. Seisevnoodad e. kastmõrrad Peamine erinevus on, et need on pealt lahtise kastiga kerega. Tavaliselt on seisevnoodad mõrdadest suuremad ja kasutusel nn. masskala püügiks. Meil Läänemeres on peamiseks püügiobjektiks räim ja seda kudeajal. Püütakse ka Peipsil tinti. Põhimõttelisi erinevusi püügiskeemis ja ka püügile asetamises ei ole. Nõudmisel kinnitub suur paat (kakuaam) ühe seisevvnooda kasti otsa vväisküljele. Väiksem paat (lappaja) läheneb kasti teisele otsale ja sela olevad kalurid hakkavad kasti noodalina lappama nii, et kala ei pääseks paadi alla juba läbilapatud kasti ossa. Kui lappaja on lähenenud kakuaamile küllalt lähedale (sõltub saagist), tõstetakse noodapõhi niivõrd üles, et kahe paadi vahele jääb praktiliselt tihe kalamass, mida siis kas suure kahvaga või nn. põllega (kahe lati külge kinnitatud tugevast niidist noodalina) hakatakse tõstma kakuaamile
angerjalihast maitsvamaks. 7. Seisevnoodad ehk kastmõrrad Peamine erinevus on, et need on pealt lahtise kastiga kerega.Tavaliselt on seisevnoodad mõrdadest suuremad ja kasutusel nn. masskala püügiks. Meil Läänemeres on peamiseks püügiobjektiks räim ja seda kudeajal. Püütakse ka Peipsi tinti. Põhimõttelisi erinevusi püügiskeemis ja ka püügile asetamises ei ole. Nõudmisel kinnitub suur paat (kakuaam) ühe seisevnooda ksti otsa välisküljele. Väiksem paat (lappaja) läheneb kasti teisele otsale ja seal olevad kalurid hakkavad kasti noodalina lappama nii, et kala ei pääseks paadi alla juba läbilapatud kasti ossa. Kui lappaja on lähenenud kakuaamile küllalt lähedale (sõltub saagist), tõstetakse noodapõhi niivõrd üles, et kahe paadi vahele jääb praktiliselt tihe kalamass, mida siis kas suure kahvaga või nn. põllega ( kahe lati 11
Gorki tuli nõule, et hakata tootma Lenini kujulisi pilte e ikoone. Nt Senegali margil oli negriitsena kujutatud Juri A. Gagarin (1934- 1968), et ta oleks üks nende seast, teenis propogandistlikke eesmärke. Inimesed tõsteti pühaku seisusesse. Ka kreeka Jumalatele anti inimlikke omadusi, nt Olümpuse sepa jumalale Hephaistole, kes oli sant, must ja räpane. Kõlbelisi omadused Zeusile, kes oli tõsine naiste lappaja, ta moondas end kotkaks, et siis naised kinni võtta ja nad saarele viia, kuid samas oli ta väga armukade oma naise Hera suhtes. Filosoofia mõtlemise juures on ka teine tunnusjoon- LOOGILISUS. On olemas ka teadusena loogika- selle teaduse objektiks on mõtlemine. Rajajaks on Aristotele, kes rõhutas, et tegemist on süllogistikaga ehk järeldusõpetusega. Loogika on välja kujunenud filosoofiast
annaabi.ee 
