Juhendaja: Lektor Sirje Siska Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Lapimaa on Fennoskandia põhja osas asuv ala, mis jaotub nelja riigi vahel: Norra, Rootsi, Soome, Venemaa. Lapimaa on kultuuriliselt määratletud ala. Põliselt on nei aladel elanud jaseda maad omaks pidanud Saami rahvad, kes elatuvad peamiselt põhjapõtrade karjatamisest ja küttimisest. Nii nagu enamus kohtades maailmas ei kuulu aga lapimaa ametlikult riigina saamidele ehk laplastele, vaid erinevatele domineerivatele riikidele. Norras Lapimaad pikka aega nimetatud Finnmarkiks, alles hiljuti hakati seda kutsuma lapimaaks, et meelitada ligi rohkem turiste. Rootsis on Lapimaa ametlikult nimetatud lapimaaks, kuid sellega ei kaasne mingeid juriidilisi õigusi laplastele, see on pigem moraalne väärtus. Soomes kannab Lapimaa ala oma nime ja on üks eraldi toimivast autonoomsest haldusüksusest, mille pealinn on Rovaniemi
ei kuulunud ju talle. Oliine andis Os-Andresele juustu, sellest tekkis tüli. Ja kuna Oliine polnud ikka veel oma kingi saanud, ajas ta tüli hullemaks, ta hakkas Ingerit laimama. Poole maa kaugusele külast on tekkinud uus asunik Brede Olsen, lensmani abiline ja asjaajaja, ilmselt kuigi rikas, kuna tal on töölised abiks. Tema koha nimeks sai Avarvaate. Selgub, et proua Geissler on sealt ära sõitnud. Tagasi minnes tegi Oliine jällte kohvi, ka laplastele. Ent Iisak ei vihastanud. Kes teab, kas kodurahu nimel või lootuses hea käitumise eest Inger kiiremini tagasi saada. 9. Aastad mööduvad. Taheti telegraafiliine vedada, mille korrashoiu eest oleks saanud Iisak 25 taalrit aastas. Küsiti, kas ta siis teenib maaga rohkem. "Seda ma ei tea," vastas Iisak. "Aga asi on selles, et ma olen maa pärast siin. Pean hulgal inimestel ja loomadel elu sees hoidma. ME ELAME MAAST." Iisak
See kultuur on väga laialdaselt levinud ka Eestis ja Soomes. Tekib tõsine probleem, miks siin kõneldakse soomeugri keeli, mitte balti ehk indoeuroopa keeli. Lätlased ja eestlased on väga sarnased, aga räägivad täiesti erinevaid keeli. 1950ndateks aastateks kiviaja luustikke palju polnud leitud. Valiti välja iseloomulikumad luustikud. Kammkeraamika: Valma mees ja nöörkeraamika: Ardu mees. Mehed on väga erinevad. Valma mees on väga sarnane laplastele, protolaponiidne. Lapimaa sai küllalt kiiresti täis. Uus rahvastik ei saanud sinna minna, sest neile poleks toitu jätkunud ning poleks osanud karmides tingimustes elada. Põhjapoolsed karmid aladel võib rahvastik olla kõige tõupuhtamalt säilinud. Ardu mees oli europiidne. Rahvaste etnogeneesi uurimine alates 1990-ndatest aastatest - interdistsiplinaarne 90ndad aastad olid murrgangulised, sest siis oli jõutud uurimisega uuele tasandile. Nendega liitusid: Keeleteadlased
annaabi.ee 
