tööstus on üks meie planeedi kõige mürgisemaid kasutatakse kuni 8000 erinevat kemikaali ja aastas läheb loodusesse umbes 40-50 000 tonni puhastama väävlijääke (6). 6 Nii siis oleks paslik mõelda mida me ostame. Et hiljem ei peaks oma esemeid ära viskama on palju erinevaid võimalusi. Oleneb inimesest, kas ta annab need ära või teeb uue toote. Olen näinud väga toredaid õlakotte, mis on teksastest tehtud. On võimalik teha lapitekke ja lapikotte. Väga targalt ja osavalt on võimalik parandada vanade raamatute kaasi kangaga. Ise olen kudunud kaltsuvaipu . Vaibakudumisel on ka minu jaoks emotsionaalne tähendus, sest iga riideriba kudumis meenutab selle kandjat või meenub kantud ese. Alati on kaltsuvaip kordumatu ja uudne, olenema sellest, et ta on taaskasutatud materjalist. kaltsuvaibad (autor Külli Läll)) Eestis läheb prügimäele umbes 60 miljonit mähet aastas. Pabermähkmeid kasutades suureneb
muutus sotsiaalne suhtlus ka naaberküla vastu ( külade liikumised, piirkondlikud tantsu-ja laulupeod). • vaesuse kompentseerimine- elatustaseme järsk langus andis tunda maapiirkondades, kus elasid enamus rahvakunsti harrastajaid. Keerulises olukorras otsiti odavamaid ja rahvuslikult stiilseid võimalusi oma kodu kaunistamiseks ja pere riietamiseks. Humanitaarabi kaltsudest kaltsuvaipu valmistada, ka lapitekke. Trendikale euromoele vastanduti kaunis rahvuslik käsitöö. Moodsad olid rahvusliku mustriga tennised. • Taluturism tõi ka palju muutusi ja andis ideid, kuidas muuta talu ja küla atraktiivsemaks. ( meisterdati puust kiike, puukultuurid ehk siis loov elukeskkonna kujundamine pärimuskultuuride toetamiseks). • Kallinenud ravimid elavdasid pärilikku rahva meditsiini. Pidev õpe- vajadus sotsiaalse järelaitamise tundide järgi, uute oskuste ja teadmiste
mille eesvedamisel toimus paari aasta pärast suur naiskunstnike näitus Naised valivad naisi. Hakkas järjest juurde tekkima naiskunstnike rühmitusi, hakkas ilmuma Naiskultuuri ajakiri jpt. ajakirjad. Kesksed teemad 1970.aastate feministlikus kunstimõttes Kuna naiste looming liikitati negatiivsesse vähem hinnatud poolusesse, siis oli esmaseks vahendiks naisi pjedestaalil tõsta vastanduste või nende ees olevate hinnanguliste märkide kaotamine. Hiiglasuuri lapitekke ja pitsidest töid näidati kõigile avalikult. Teine teema oli seotud naistele omase tundelikkusega ning selle põhjal naise imagei väljakujundamisega naiste poolt. Prantsuse feminismi suurem esindaja Julia Kristeva. 1970.aastatel hakati naist vaatama kui objekti kunstis. Naised vaatavad iseennast läbi meeste silmade, naised ilmuvad sellistena, nagu mehed soovivad neid ilmuvat. Linda Nochlid mõiste
annaabi.ee 
