evulutsiooniõpetuse raamatust välja astunud. Asukoht · Kaelkirjakud elavad Aafrikas. Elades savannis oma igapäevast elu. · Elavad väikeste karjadena. Vahes ühimevad teiste loomadega segakarjadeks. Suurus · Kaelkirjaku õla kõrgus on kuni 3m ja kaela pikkus kuni 2.25m isased kaaluvad umbes 750kg, emased natuke vähem. Välimus · Kaelkirjakul on suur sinine keel. · Tal on lapilise mustriga nahk ja väheldase karvaga kaetud luusarved. · Kahe ühesuguse mustriga kaelkirjakut pole siiani leitud. Toitumus harjumused · Vihmavarju moodi laiuva võraga akaatsia all toitu küünitav kaelkirjak nosib lehti viie meetri kõrgustelt puudelt. · Kaelkirjak on taimtoiduline. Paljunemine · Jooksuaeg on juulist-augustini. · Tiinus kestab kuni 450päeva. · Sünnib üks poeg. · Pulmamängus taplevad, pekstes üksteist pea ja kaelaga.
(pitskude). Tavaliselt luuakse 16--20 silmust igale vardale, seega kokku 64-- 80 silmust. Silmuste hulk oleneb käe suurusest, lõnga jämedusest ja köe tihedusest. Loodud silmused jagatakse võrdselt neljale vardale, ühendatakse ringiks ning alustatakse ringkoes kudumist nii tihedalt, et vardad koest välja ei lange. Randmeosa kootakse tavaliselt soonikkoes (2 silmust parem- ja 2 pahempidi), mis hoidub hästi ümber käe ja venib parasjagu. Randmeosa võib kududa ka pitskoes või lapilise. Lapiliseks koeks (vt. joon. 89 lk. 118) luua üht värvi lõngaga 6-ga jagunev arv silmuseid. Kududa ringkoes järgmiselt: kaks silmust parempidi, õhksilmus, kaks silmust parempidi ja kaks silmust parempidi kokku. Sääraselt kududa neli rida, siis võtta teist värvi lõng. Kahandamise köhal joon kaidub paremale. Kui randmeosale järgneb tihe mustriline kude, siis peab enne laba kudumist silmuseid juurde kasvatama, kusjuures tuleb arvestada ka mustriga. Ringi
(pitskude). Tavaliselt luuakse 16--20 silmust igale vardale, seega kokku 64-- 80 silmust. Silmuste hulk oleneb käe suurusest, lõnga jämedusest ja köe tihedusest. Loodud silmused jagatakse võrdselt neljale vardale, ühendatakse ringiks ning alustatakse ringkoes kudumist nii tihedalt, et vardad koest välja ei lange. Randmeosa kootakse tavaliselt soonikkoes (2 silmust parem- ja 2 pahempidi), mis hoidub hästi ümber käe ja venib parasjagu. Randmeosa võib kududa ka pitskoes või lapilise. Lapiliseks koeks (vt. joon. 89 lk. 118) luua üht värvi lõngaga 6-ga jagunev arv silmuseid. Kududa ringkoes järgmiselt: kaks silmust parempidi, õhksilmus, kaks silmust parempidi ja kaks silmust parempidi kokku. Sääraselt kududa neli rida, siis võtta teist värvi lõng. Kahandamise köhal joon kaidub paremale. Kui randmeosale järgneb tihe mustriline kude, siis peab enne laba kudumist silmuseid juurde kasvatama, kusjuures tuleb arvestada ka mustriga. Ringi algus
Leseks jäänud naine kannab sellist körti kogu järgneva elu. Ta võib alles mitme aasta möödudes lisada punaseid või roosasid triipe, kuid seeliku üldmulje peab jääma siiski tume. Vöö on korjatud kirjaga ja mõõgaga kootud, sel esinevad peamiselt tumesinised ja punased värvitoonid. Vöö mähiti üksteist katvateks kihtideks, ning oli juhuseid, kus ei võetud vööd isegi magades ära, sest arvati, et see annab kehale tuge. Pool vööst on lapilise kirjaga ja teine pool küüsilise kirjaga, mis peab jääma peale poole. Lisaks mängib vöö suurt rolli Kihnu pulmakommetes. Nimelt kui mees naisele kosja tuleb ja pruut mehele rullikeeratud vöö annab, tähendab see mehe jaoks, et kosjad on vastu võetud. Õlarätik oli peenest poevillasest riidest mõõtudes 96x96 cm. Äärtele olid kinnitatud punased villased narmad. Rätik asetati kolmnurkselt kokku ning asetati õlgadele nii, et teravad nurgad pisteti ees vöö vahele.
Läänemeres on elanud 4 liiki hülgeid (hallhüljes – Läänemere suurim hüljes, viigerhüljes – maailma kõige väikseim hüljes, randalhüljes – säilinud lõunapool, sünnitab suvel ja liivarannale, grööniküljes – looduslikult hääbus, sest tema jaoks oli vesi väga mage.) Hallhülgel on koerapeamoodi. Hambad on ühetipulised piigid. Suurem kui viigerhüljes ning tihti kongus koonuga. Isased ühtlase tumeda karvastikuga, emased lapilise mustiga (meil nagu sõrmejäljed). Suurekarjaga elukas. Viigerhüljes on nagu kassinäoga – ümarama näoga. Hambad on kolmetipulised kroonid. Karv on rõngasja mustriga. 1980 võeti kaitse alla, juba 10 aasta pärast polnud enam 3000 liiki ja oli alles paarsada. Põhjust ei teata, kuid arvatakse, et tegu on mingi mürgiga, mis tekitas närviatakki. Hüljes ja inimene Väärtuslikud saakloomad – tugeva nahaga (naha all suured
annaabi.ee 
