Okkad vanematel põõsastel soomusjad, 0,1...0,2 cm pikad, vastakute katusekivitaoliselt katvate paaridena, ovaalse vaigunäärmega. Noortel põõsastel ja vanade põõsaste alumistel viljatutel okstel on okkad nõeljad, 0,3...0,8 cm pikad, pehmed. Noortel seemikutel on okkad kolmekaupa männases · Viljad (käbid), mis valmivad esimese aasta sügisel või teise aasta talvel, on rippuvad, ümarovaalsed kuni lapikkerajad, 0,5...0,7 cm pikad, pruunikasmustad, sinaka kirmega. Seemneid käbides tavaliselt 1...2. 21. Perekond jugapuu (Taxus) ja harilik jugapuu (Taxus baccata) Taxus - Perekonda kuulub 6...10 (8) liiki, mis oma morfoloogiliste tunnuste poolest on üksteisele võrdlemisi lähedased. · Jugapuude okkad on lamedad, lineaalsed, kinnituvad võrsetele spiraalselt (kas radiaalselt või kaherealiselt).
Võrsed, samuti okkad (soomused) tumerohelised, hõõrudes lõhnavad ebameeldivalt. Okkad vanematel põõsastel soomusjad, 0,1...0,2 cm pikad, vastakute katusekivitaoliselt katvate paaridena, ovaalse vaigunäärmega. Noortel põõsastel ja vanade põõsaste alumistel viljatutel okstel on okkad nõeljad, 0,3...0,8 cm pikad, pehmed. Noortel seemikutel on okkad kolmekaupa männases. Viljad (käbid), mis valmivad esimese aasta sügisel või teise aasta talvel, on rippuvad, ümarovaalsed kuni lapikkerajad, 0,5...0,7 cm pikad, pruunikas- mustad, sinaka kirmega. Seemneid käbides tavaliselt 1...2. Madal 1...2 m kõrgune mägipõõsas. Areaal katkendlik. Kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopa mäestikes, Krimmis, Kaukaasias, Altais. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid väga valgusenõudlik. Talub põuda. Aeglase kasvuga ja külmakindel. Meil haljastuses väga tihti kasutamist leidev, tänu just oma vähenõudlikkusele. Paljundatakse nii seemnetega kui vegetatiivselt. Esineb mitmeid dekoratiivseid vorme:
Kaug-Idast, Koreast,Hiinast ja Jaapanist.Meil kohati naturaliseerunud. Lehed kuni 20 cm pikad, lehekesi 5 - 9, ,lehekesed elliptilised, pealt paljad,tumerohelised, tugevalt kortsus, alt hallikaskarvased. Õied üksikult või väiksearvuliste õitega õisikutes, väga suured, 5-10 cm läbimõõdus, valkjasroosad kuni tumepunased, lõhnavad, õitseb juunist septembrini. Viljad kuni 4 cm läbimõõdus, lapikkerajad,söödavad, oranzid. Vähenõudlik, mulla suhtes, kasvab liivastel mererandadel, täispäikeses kuni poolvarjus, talub linnatingi-musi, tallamist, kärpimist. Kasutatakse palju haljastuses. On ka täidisõielisi ja valgeõielisi sorte: 52. Harilik toomingas ja magus kirsipuu Harilik toomingas (Prunus padus L.) Kasvab kuni 15 m kõrguse puuna või kõrgema põõsana Euroopas ja Aasias, ulatudes kuni
ja karvaste võrsetega põõsas pärineb Venemaa Kaug-Idast, Koreast,Hiinast ja Jaapanist.Meil kohati naturaliseerunud. Lehed kuni 20 cm pikad, lehekesi 5 - 9, ,lehekesed elliptilised, pealt paljad,tumerohelised, tugevalt kortsus, alt hallikaskarvased. Õied üksikult või väiksearvuliste õitega õisikutes, väga suured, 5-10 cm läbimõõdus, valkjasroosad kuni tumepunased, lõhnavad, õitseb juunist septembrini. Viljad kuni 4 cm läbimõõdus, lapikkerajad,söödavad, oranzid. Vähenõudlik, mulla suhtes, kasvab liivastel mererandadel, täispäikeses kuni poolvarjus, talub linnatingi-musi, tallamist, kärpimist. Kasutatakse palju haljastuses. On ka täidisõielisi ja valgeõielisi sorte: 'Conrad Ferdinand Meyer'; 'Alba' jt. 52. Harilik toomingas ja magus kirsipuu Magus kirsipuu (Prunus avium (L.) L.) Kuni 35 m kõrguseks kasvav jämedatüveline munaja võraga puu pärinebKesk-ja Lääne- Euroopast, Krimmist, Balkanimaadelt. Tüve koor
annaabi.ee 
