Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lapergused" - 6 õppematerjali

Öösaar
4
doc

Öösaar

Nüüd olin mina see, kes arvatavasti oli sattunud sellele saarele. Nimetasin selle saare Öösaareks ja elanikud öölasteks. Hakkasime koos öölasega saare peal ringi käima, minu silmad eristasid ka juba ilma taskulambita, kus miskit asus või milline see saar välja nägi. Öölaste silmad andsid piisavalt valgust selleks. Saarel oli mitmeid elamuid, kuid ükski ei sarnanenud inimeste majadele. Iga majakene asus eraldi suure trepiastme peal, välimuselt olid nad lapergused, viltuste uste ja akendega. Aedades kasvasid neil kõverikud ilma lehtede ja õiteta puukesed, mille küljes rippusid imelikud pikad ussi moodi vilkuvad loomakesed. Lillepeenras maja ees olid helkivate õitega lilled, mis seisid reas nagu tikud. Kui ma olin juba mõnda aega saarel ringi käinud, hakkas levima jutt minu saarel viibimisest. Öölased kes olid oma majades, tulid kõik välja mind uudistama, ka mina vaatasin üllatunud näoga neid ja nende elamisi

Kirjandus → Kirjandus
1 allalaadimist
Vundamendid ja Alused
20
ppt

Vundamendid ja Alused

läbimõõduga alla 2 mm. Liivapinnase omadustest tähtsaimad on lõimis, tihedus ja veesisaldus. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 5 Jämedateraline kuiv liiv on tugev ehitusalus, kui liivakiht on küllalt paks. Jämeliiv laseb vett kergelt läbi ja paisub külmumisel vähe. Ehitusalusena halvim on tolmliiv, eriti kui see on veega küllastunud. Savipinnased on tekkinud keemilise lagunemise tulemusena. Osakesed on siin lapergused, läbimõõduga 0,005 kuni 0,001 mm. Puhast savi on looduses harva, tavaliselt segus liivaga. Seepärast liigitatakse savipinnaseid järgmiselt: savid, liivsavid ja saviliivad. Oluline on vee hulk savipinnases. Vastavalt veesisaldusele võib savipinnas esineda looduses kõvana, plastsena või voolavana. Võrreldes liivapinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad, külmumisel paisuvad nad tunduvalt rohkem. Kuiv või väheniiske

Ehitus → Ehitus alused
196 allalaadimist
Raudsipelgad
9
doc

Raudsipelgad

Töösipelgad on tegelikult viljatud emasipelgad. · Pesa kaitsevad kõik sipelgad, neil on selletarbeks tugevad lõuad ja sipelgamürk. Uurimustöö Autor tegi oma uurimustöö vaatluse läbi. Tulemused olid sellised nagu lootis autor ja õnneks ei olnud uurimustöö tegemisel ka probleeme. Raudsipelgate pesad asuvad okaspuude läheduses ja pesad on laperguse kujuga. Väga harval juhul on need ka ümmargused kuid kõige enam leiab raudsipelgate pesad lapergused. Nende sipelgate pesadele paistab koguaeg päike. Nende sipelgate pesad asuvad suht lagedatel kohtadel, et päike paistaks pesale ja soojendaks seda. Raudsipelgate pesad kõige enam on männiokastest, kuidi leidub ka igasugu muid väikseid puukoore juppe ja selliseid väikseid puu juppe. Sipelgapesa on tavaliselt umbes 25-30cm kõrge. Esimese katse kirjeldus ja lahendamine: Selleks,et teada saada kui suure ümbermõõduga on on sipelga pesa oli autoril vaja ka selle

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist
UFO
7
docx

UFO

ümmargust, liikumatult rippuvat UFOt, kes siis arendasid äkitselt kiirust 4000 km/h ja sooritasid 340o pöörde. 3.Võime muuta suure kiirusega liikudes oma lennusuunda momentaalselt vastupidiseks 4) UFODE LENNUTRAJEKTOORID 1. Siksakilised lennutrajektoorid 2. Lennul objektide kõikumine kahele poole nagu "langevad lehed" 3. Liikumine spiraalikujulisel trajektooril 4. Liikumine lainekujulisel trajektooril 5. Hüppeline liikumine, nagu lapergused kivid "lutsuviskamisel" 6. Objekti korpuse asendi muutus lennul või rippumise ajal 7. Lendavate või rippuvate UFOde küljelt küljele kaldumine nagu "põrandale visatud mündid" 8. Vertikaalses asendis UFO veeres nagu ratas 9. Kaootiline liikumine 1967.a. jaanuaris jälgisid paljud Houstoni linna (USA) elanikud 30 minuti vältel, kuidas rohekassinakalt helendav ümmargune UFO "joonistas" kõrgema pilotaazhi figuure. See objekt

Füüsika → Füüsika
38 allalaadimist
Puu-ja köögiviljad
6
doc

Puu-ja köögiviljad

Keedised, konservid, salat, lisandid Kõrvitsköögiviljad kurk - toiduks kasut. poolvalminud vilju, mis erineva kuju ja pealispinnaga. valminult seemned tihked, nahkjad, koor kollane. Suure veesisalduse tõttu toiteväärtus ja kalorsus tühine. Mineraalainete poolest rauda. Valmimise järgi ­ varajased, keskvalmivad ja hilised. kõrvits ­ meeldiva maitse ja aroomiga, minainetest peamiselt fosfor. Värvuselt rohelised, kollased, valged, oranzid, triibulised. kujult- kerajad, lapergused, silidrilised, ümmargused. pealispind sile, ribiline, kühmuline jagatakse suve- ja talvekõrvitsad. Talvekõrvitsad ­ kõva paksu koorega, kõvad seemned ja tarvitatakse valminuna, pikk säilimisaeg Suvekõrvitsad ­ pehme söödav koor ja seemned, poolvalminud viljad tarbimiseks, säilimisaeg lühike patisson ehk taldrikkõrvits ­ vili lame, kettakujuline, lainelise äärega. Värv valkjas, kollaka või rohelise varjundiga. parimad noored, 3-5 päevased viljad

Toit → Toitumisõpetus
65 allalaadimist
Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused
36
doc

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

­ Suureneb mugulate vastupidavus 29. Söödajuurviljade bioloogilised iseärasused, seemnete ja juurikate ehitus, juurikate paiknemine mullas Juurviljade seemned · Peediseeme on liitvili, mis koosneb 2-6 viljast · Peedi vili on kaanekesega pähklike · Porgandiseeme on kaksikseemnis · Kaalika ja naeriseemned on kerakujulised ,värvuselt tumepruunid või mustad Juurikad võivad olla: Koonusjad Silinderjad Eliptilised Ümmargused Lapergused Kõige sügavamal asub juurikatest suhkrupeedi juurikas, kõige kõrgemal aga söödapeedi juurikas. Söödajuurviljade kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Kasvukoht külvikorras · Head eelviljad söödajuurviljadele: kartul, põldhein ja umbrohupuhas teravili · Söödajuurviljad on head eelviljad kõigile teistele kultuuridele · Põllud peavad olema puhtad mitmeaastastest umbrohtudest, suured ja järskude nõlvadeta

Botaanika → Taimekasvatus
223 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun