Leelo Tungal Isadepäev käes nüüd ongi- mehepoja püha. Lillepoodi ma ei longi- roose paps ei taha! Kallistada sind ei katsu- see ei meeldiks sulle. Annan parem seljamatsu 22 nagu sina mulle. Annaksin, kui mul vaid oleks, sulle vaba aega, et sa hilja töölt ei tuleks – tere ja head aega. „LAUL ISALE“ – Haljas, H. Õunake 1/2010, lk 11 NB! Kõik rühmad laulavad koos. LASTE KINGITUSED ISADELE ÜHISTANTS KOOS VANEMATEGA „ LAPADUU“- Liivak, M. Kaks sammu sissepoole nr 4, lk 22 23 MAGUS ÜLLATUS LASTELE 24 DIPLOMID igale perele DIPLOM ...................................... 25 Tublidele isadepäeva spordipeol osalejatele 8.november 2014 LÕPUSÕNAD: Tänud kõigile osavõtjatele … Head isadepäeva! KOKKUVÕTE
12-kilomeetrist kooliteed. Keskhariduse sai Lipp aga Jõhvi Gümnaasiumis.(Press_2006) Vanemad sisendasid juba varajases lapseeas kolmele pojale huvi spordi ja kehalise enesearendamise vastu. Nii riputati talvel toalakke trapetsid või rõngad, suvel kahe puu vahele raudtoru, kus tuli nii hommikul kui õhtul lõuga tõmmata ja jalgu üle pea viia. Jõulukinke sai eeskujulike võimlemisharjutuste eest(Press:2006). Ise otsiti lisategevust suusatamisest, lapaduu mängimisest, ujumisest ja Tarzani mängust. Puude vahele sai riputatud kalavõrk, et võrkpalli mängida. Sageli tuli seda teha üks-ühe vastu, mis nõuab eriti head liikumist ja kiiret reageerimist ning rohkesti võhma. Korvpalli rõngaski tehti ise, jalgpalli väljak loodi sinna 2 samasse lähedale nõmmepealsele. Tegeleti ka jooksmisega ja teiste kegejõustiku aladega.
Ringmängude repertuaari rikastas kohalik külalaul pilkelaulud konkreetsetest isikutest, humoristlikud lood juhtumistest külas. Mõni neist kandus ringmänguna koduümbrusest kaugemalegi. Talurahva linnastumisega levis ringmängutraditsioon ka linnadesse. Ringmänge mängiti mõnevõrra linna peoõhtutel, veelgi rohkem aga perekondlikel koosviibimistel ja koolis. Laste repertuaarist pole nad päriselt kadunud tänaseni ("Rits, rats, rundibumm", "Aadamal oli seitse poega", "Lapaduu", "Kaks sammu sissepoole" jne). 9. Rahvatantsud Tants on sünkreetiline rahvaloomingu liik, mis on seotud laulu ja pillimänguga. Tants on ürgne nähtus, selle juured on tagasi viidavad aega, mil inimlikud käitumisviisid polnud veel õieti välja kujunenud. Tantsuks võib nimetada inimese vaimselt mõtestatud kehaliigutusi ja liikumisi muusika saatel. Muistsed tantsud võisid olla tagasihoidlikud rütmiline tammumine, keha õõtsutamine või käte liigutamine
annaabi.ee 
