1522, kogu piibel ilmus 1534.a. See lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ja andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Luther soovitas maarahva laste õpetamiseks: Iga poeglaps õppigu päevas vähemalt 2 tundi, tütarlaps 1 tund. Majandus Saksamaa majanduse iseloomulikumaks osaks oli kapitalistlike suhete kiire areng 15. saj lõpul 16 saj algul. Eriti märgatav oli see mäetööstuses (Saksa Tüüringi piirkonnas). Mäetööstus tõmbas ligu üha uusi inimesi aga viis ka paljude laostumisele. Püüti arendada ka hõbedatootmist, kuid hinnatud olid ka teised metallid. Kaubatootmise tõus ja maa soodne asend kaubateedel võimaldasid kaubanduse jätkuvat edendamist. Suured kaubanduskeskused olid Augusburg(Sinna jõudsid Itaalia ja Idamaade kaubad), Frankfurt Maini ääres jt. Kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist. Kirik ja vaimuelu 16.saj algul oli katoliku kirik oma hiilguse tipul. Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse
Nimelt sõja ajal oli riik suure osa nende toodangust ja varast natsionaliseerinud ning alles jäänud varadest olulise osa hävitas ka sõda. Seega oli sõja lõppedes Jaapani majandus olulises osas hävitatud ning riigi majanduse uuesti käima saamiseks oli vaja kogu süsteem ümber teha. (Ibid.) See ei oleks pidanud zaibatsude jaoks täielikk lõpp olema, kuna nad olid riigis siiski olulised ärisuhted säilitanud, kuid lisaks finantsilisele majanduse laostumisele oli Jaapan Teise maailmasõja järel USA okupatsiooni all. Kuna zaibatsud olid oma olemuselt ebademokraatlikud monopolid, mille edukusel ja järjepideval arengul oli tugev seos kontaktidega valitsevas võimus. Lisaks oli zaibatsude kontroll äritegevusele nii totaalne, et nemad otsustasid uute toodete müügile tuleku ja võimalike hindade üle. Seega ei eksisteerinud läänemaailmale omast konkurentsi ning nõudluse-pakkumise tagajärel välja kujunevat tasakaaluhinda
Tööstustoodangu maht vähenes kriisiperioodil 46,2% võrra. Vasesulatamine 80%, terasetootmine 75%, ehitiste maht 85%. Eksport üldiselt vähenes 75% ja import 70%. USA peamised tööstusharud olid ligi kümmekond aastat tagasi läinud. (Krinal 1988:13-14) USA rahvuslik kogutoodang langes nelja aastaga 103 miljardilt dollarilt 56 miljardi dollarini (Admson et al 2000: 60). Tööstuskriis põimus läbi põllumajanduskriisiga, mis viis massid vaesumisele ja farmerite laostumisele. Farmerite tulud vähenesid poole võrra ja farmerite arv 20% võrra. Valitsus püüdis 17 takistada põllumajandustoodete hindade langust ning hakkas kriisi ajal loodud Farmerite Föderaalbüroo kaudu põllumajandustoodete hindu mõjutama. Farmerite Föderaalbüroo hakkas ostma põllumajandusprodukte ja neid hävitama, et toiduhindu tõsta. Riigis kannatasid paljud
annaabi.ee 
