Alepõld - Aletamise puhul raiuti rajataval põllul kasvavad puistaimed ning need põletati, puidust saadav tuhk oli väetiseks. Põldu kasutati 2-5 aastat. Peale kasutamist jäeti ala sööti, kuni uus mets peale kasvas. Keskaja lõpul Eestis umbes 100 mõisa kivist linnustena. Kindlustatud mõisad ehk vasallilinnused: väikesed tornlinnused (Vao, Kiiu),) aga ka suuremad hoonekompleksid (Kalvi, Virtsu). Tornlinnustes esimene korrus laokorrus, teisel eluruumid, kolmas kaitseotstarbel. Mitmed keskaegsed kindlusmõisad on jäänud hilisemate mõisahoonete sisse fragmentidena. Mõisa peahoone on nn vanabalti planeeringuga ( 17. saj). Väikese poolkelpkatusega kivihoone keskel on mantelkorsten, selle ümber neli köetavat tuba ja otstes külmad kambrid.
tornivahelises lõigus asuv hoburauakujulise põhiplaaniga torn rajati 1360. aastatel ja on siiani väga hästi säilinud. Tornis korraldatakse 2003. aasta novembrist alates mitmesuguseid etendusi ja näitusi. Köismäe torn on oma nime saanud selle lähedal asunud köiepunumistöökodade järgi. · Ajalugu 1360. aastatel rajatud torn oli algselt 13,3 meetri kõrgune, kolme korrusega (alumine laokorrus, kaks ülemist kaitsekorrused) ja puidust vahelagedega. Ülakorrusest eendus puidust kaitserõdu, mille kaudu pääses müürile. 14361437 ehitati hoone välisseinad paksemaks ning lisati kõrgust. 16-meetrisele kõrgusele lisandus veel puidust kaitsekorrus. Kõrgest tornist valmis siis küll ainult alaosa. Praegused viis korrust ning 26,5-meetrise üldkõrguse sai torn 1520. aastatel, mil lisati veel kaks kaitsekorrust
Köismäe torn on Tallinna linnamüüri torn. Linnamüüri lääneosas, Plate ja Loewenschede torni vahelises lõigus asuv hoburauakujulise põhiplaaniga torn rajati 1360. aastatel ja on siiani väga hästi säilinud. Tornis korraldatakse 2003. aasta novembrist alates mitmesuguseid etendusi ja näitusi. Köismäe torn on oma nime saanud selle lähedal asunud köiepunumistöökodade järgi[1]. Ajalugu 1360. aastatel rajatud torn oli algselt 13,3 meetri kõrgune, kolme korrusega (alumine laokorrus, kaks ülemist kaitsekorrused) ja puidust vahelagedega. Ülakorrusest eendus puidust kaitserõdu, mille kaudu pääses müürile. 14361437 ehitati hoone välisseinad paksemaks ning lisati kõrgust. 16-meetrisele kõrgusele lisandus veel puidust kaitsekorrus. Kõrgest tornist valmis siis küll ainult alaosa. Praegused viis korrust ning 26,5-meetrise üldkõrguse sai torn 1520. aastatel, mil lisati veel kaks kaitsekorrust. Kolm esimest korrust hakkasid siis kandma laoruumide funktsiooni. 1935
annaabi.ee 
