sajandil hakati ehitama ladusid raudteesõlmedesse. Raudteevedude arenedes mindi üha enam üle kaupade transiitveole. Sellega koos arenes välja vaheladustamine nn transiidiladustamine suurtes raudteesõlmedes. Transiitkaupu võis hoida sellistes transiidiladudes ilma ladustamise eest eraldi tasumata isegi kuni aasta. Eelmise sajandi keskel ehitati transiidi parema teenindamise eesmärgil sisemaa linnades asuvatesse raudteesõlmedesse suuri privaat- ja kolmanda osapoole laokomplekse. Selliste transiitladude esmane funktsioon oli pakkuda kaupade ajutise hoiustamise võimalust teekonnal lähtepunktist sihtpunkti. Transpordiviiside ja vahendite arenedes ei olnud võimalik efektiivselt kasutada varem ehitatud multifunktsionaalseid terminaliladusid. Pärast Teist Maailmasõda võeti laonduses laialdaselt kasutusele tõstukid. See võimaldas muuta ladustamise efektiivseks läbi hea ruumikasutuse. Alustati tõstukite
gist teise kolmanda riigi kaudu. Transiitvedude tõttu arenes välja kauba vaheladustamine ehk tran- siitladustamine suurtes raudteesõlmedes. Transiitkaupu võis hoida sellistes transiitladudes ladus- tamise eest eraldi tasumata pika aja jooksul. 19. sajandi teisel ja 20. sajandi esimesel poolel ehitati transiidi parema teenindamise eesmärgil sisemaa linnades asuvatesse raudteesõlmedesse suuri laokomplekse. Selliste transiitladude esmane funktsioon oli pakkuda kaupade ajutise hoiustamise võimalust teekonnal lähtepunktist sihtpunkti. Koos autotranspordi arenguga pärast Esimest maailmasõda hakkasid veetavad kaubakogused suurenema ja laod, mida teenindas varem hobutransport, jäid väikeseks. Tekkis vajadus suuremate ladude järele, mille ees pidi olema laadimistööde hõlbustamiseks ka veokasti põranda kõrgusega estakaad
Transiitkaupu võis hoida sellistes transiitladudes ladus- tamise eest eraldi tasumata pika aja jooksul. 19. sajandi teisel ja 20. sajandi esimesel poolel ehitati transiidi parema teenindamise eesmärgil sisemaa linnades asuvatesse raudteesõlmedesse suuri laokomplekse. Selliste transiitladude esmane funktsioon oli pakkuda kaupade ajutise hoiustamise võimalust teekonnal lähtepunktist sihtpunkti. Koos autotranspordi arenguga pärast Esimest maailmasõda hakkasid veetavad kaubakogused suurenema ja laod, mida teenindas varem hobutransport, jäid väikeseks. Tekkis vajadus suuremate