Teiseks põhjuseks, miks on hea olla just eestlane, mitte näiteks ameeriklane, on turvalisus ühiskonnas. Me ei pea suurde ostukeskusesse minnes kartma, et kas keegi võib vallandada tulevahetuse või ennast hoopis õhku lasta.. Suurem tõenäosuses selleks on siiski USAs või igalpool mujal kui siin. Samuti on küllaltki turvaline meie geograafiline asukoht. Kui näiteks Indoneesiat ja Jaapanit raputavad tugevad maavärinad; Sri Lankat tabavad laastavad tsunamid ja USAs möllavad võimsad tornaadod, siis meie, Eestis, võime elada rahulikult, kartmata erinevaid looduskatastroofe. Seega võime ka oma turvalisuse üle uhked olla, sest Eestis on hää elada!!
· Sri Lanka inimasustus on tihedaim maa lääne- ja edelaosas. Seal asuvad ka riigi suuremad ja tähtsamad linnad. Sri Lanka poliitiline kaart Kliima · Saare põhja- ja keskosas valitseb lähistroopiline, lõunaosas subtroopiline mussoonkliima. · Mäed kaitsevad Sri Lankat külmade põhjatuulte eest, tänu millele kliima on valdavalt soe. · Aasta keskmine temperatuur on madalikul +25°C kuni +30°C. Erandiks on mäestikupiirkond, kus õhutemperatuur võib talvel langeda +10°C. Sri Lanka loodus · Sri Lanka on väga liigirikas saar. 27% taimestikust ja 22% imetajatest on looduskaitse all. Sri Lankal on 24 rahvusparki, kus elavad paljud ohustatud liigid,
60 riiki pakkus abi Iraanile ning 44 riigist saadeti töötajaid, et abistada Iraani päästeoperatsioonidel. 2004 aasta 26ndal detsembris toimus selle kümnendi kõige ohvriterikkam ning suuruselt kolmas maavärin pärast 1900ndat aastat. Maavärina epitsenter asus India ookeanis ning maavärina tugevuseks oli 9,1 magnituudi. Selle tulemusena tekkis vägagi võimas tsunami, mis tabas kõige tugevamini Sri Lankat, Indiat ja Taid. Tsunami lained olid umbes 30 meetrit kõrged ning need ulatusid kuni Aafrikani välja. Selle maavärina tõttu hukkus üle 230 000 inimese ning seda loetakse kõige ohvriterikkamaks looduskatastroofiks. 2005. aasta suurim maavärin toimus Kashmirris, Pakistanis. Selle maavärina tõttu hukkus üle 100 000 inimese ja umbes 138 000 inimest sai vigastada. Lisaks veel 3,5 miljonit inimest pidid oma elamiskohta vahetama, kuna nende kodud hävisid maavärina tõttu. Maavärina
kahjuks 520 miljonit dollarit, mis tuleneb otseselt hiidlaine mõju puhverdava mangroovimetsa hävitamisest sealsetel aladel. Mangroovimetsad on hävinud kiiremini, kui korallrahude ja vihmametsade ökosüsteemid. Selle põhjuseks on akvakultuuri ja destruktiivse massiturismi tohutu kasv India ookeani äärsetes piirkondades. 2004. aasta tsunaami tabas kõige rängemalt riike, kus mangroovimetsade hävitamine on olnud kõige intensiivsem: Indoneesiat, Indiat, Sri Lankat ja Tai kuningriiki. Neis riikides on hävinenud 28% mangroovimetsadest. Peale tsunaamit käivitatud uuringud näitasid, et mangroovimetsad vähendasid hiidlaine löögijõudu 90% võrra. Katastroofis kannatanud riigid mõistavad nüüd selle ökosüsteemi vajalikkust ja on asunud seda taastama, sest mangroovimetsad kujutavad endast lisaks puhvrile ka olulist elatusallikat kohalikele elanikele. Mangroovimetsad toetavad
annaabi.ee 
