muutuvad. Inimene on muutnud Eesti jõgesid neid paisutades ja õgvendades. 1960ndatel aastatel oli meil ca 500 paisu. ·Suurima valgalaga jõed on Narva ja Emajõgi. ·Jõesängi kalde suurus on väga oluline tegur hüdrobioloogilise reiimi kujundamisel. Sellest oleneb ka voolukiirus. Viimane mõjutab aga heljumi kogust ning hapniku- ja temperatuurireziimi. ·Lähte ja suudme veetasemete kõrguste vahet nimetatakse languseks, mingi jõelõigus aga languks. Languse jaotumus jõe eri lõikudel on pikiprofiil. ·Jõed alluvad voolu mõjul termodünaamikast lähtudes tasakaalulise oleku poole, st. uuristav ja kuhjav tegevus on tasakaalus. Ideaalses variandis on pikiprofiil ühtlane. Pikiprofiil kujuneb aegade jooksul ala geoloogilise ehituse, voolu kiiruse, kliima, tektoonika, taimkate koosmõjul. Jõe langu skaala: väga väike < 0,5 m/km väike 0,51-1 Mõõdukas 1,01-2
v- vedeliku voolu kiirus, m/s A- Voolu ristlõike pindala, Vedeliku voolukiirust torustikus piirab ??????? Voolu keskmine kiirus- vedeliku kõigi osakeste ühesugune kiirus, millega liikudes annavad nad tõelise vooluhulga. 11. Rõhulang vedeliku voolamisel torustikes. Rõhulangu põhjustavad tegurid. Milles väljendub rõhulangu mõju voolamise tingimustele? Energiakadu väljendub voolava vedeliku rõhu vähenemises, mistõttu nimetatakse seda rõhukaoks (rõhu languks). Rõhukadusid esile kutsuvad voolutakistused jagunevad kahte liiki: hõõrde- ehk lineaartakistused, kohttakistused. Rõhukaod, mida põhjustavad hõõrdetakistused, on tingitud voolava vedeliku hõõrdumisest vastu torustiku seinu ja vedeliku osakeste omavahelisest hõõrdumisest ning nad on võrdelised voolu läbitud teepikkusega. Kohttakistused on põhjustatud vedeliku voolu kiiruse ja suuna muutumisest, mille põhjusteks on torustiku konstruktsioon ja süsteemi elemendid
Mida pikem see on, seda omapärasem süsteem tekib, seda rohkem on jões elustikku. Eesti sügavamad jõed on Narva(16m) Emajõe sügavus alamjooksul on 11m. Suurima valgalaga on jõed on Narva ja Emajõgi. Jõesängi kalde suurus on väga oluline tegur hüdrobioloogilise rezhiimi kujundamisel. Sellest oleneb voolukiirus. See mõjutab heljumi kogust ning hapniku- ja temperatuurirezhiimi. Lähte ja suudme veetasemete kõrguste vahet nim. languseks, mingil jõelõigul aga languks. Languse jaotumus jõe eri lõikudel on pikiprofiil. Jõed alluvad voolu mõjul termodünaamikast lähtudes tasakaalulise oleku poole. Ideaalses variandis on pikiprofiil ühtlane. Pikiprofiil kujuneb aegade jooksul ala geoloogilise ehituse, voolu kiiruse, kliima, tektoonika ja taimkatte koosmõjul. Eesti suurima langusega jõgi on Piusa 207,9m ja väiksemaga on Emajõgi 3,6m. Jõe elustikule avaldub veevool otsest mõju mehhaanilise survena. Kiiretes lõikudes on vesi küllastunud
Kraavid projekteeritakse kuni 1500m pikkused. Enamasti on kraavide pikkused tavaliselt 300-600m. Lisaks kraavidele soovitatakse rasketel liivsavi ja savipinnastel pinnavett ära juhtida veevagudega, mille vahekauguseks võetakse 20-25m ja sügavuseks 30-40cm. Kraavide sügavus oleneb pinnasest. Turbapinnastes tuleb arvestada ka turba vajumisega. Kraavide lang tuleb valida selline, et poleks karta uhtmete settimist ega ka uhtumist. Parimaks languks peetakse 1 promillist langu. Minimaalne lang on 0,3 promilli. Kraavide põhjalaiuseks on enamasti 0,4m. Kraavide rajamisel tuleb arvestada ka metsade majandamise nõuetega. 39)Kuidas drenaazisüsteem ja tema elemendid paiknevad maastikul? Dreenide asetus süsteemis määravad liigniiskuse põhjused ja ulatus, reljeef, mullastik, maastiku looduslikud ja tehiselemendid. Algeliseselt liigniiskete muldade kuivendamisel projekteeritakse drenaaz ühtlase võrguna üle kogu kuivendatava ala
annaabi.ee 
