3. Mida nimetatakse buldooseriks? 4. Eribuldooserite kasutamise võimalused. 5. Üldotstarbeliste buldooserite kasutamise võimalused. 6. Buldooserite kasutamine teedeehituses. 7. Risthõlmaga buldooseri kalde- ja lõikenurga reguleerimisvõimalused. 8. Mida loetakse pöördhõlmaga buldooseriks? 9. Pöördhõlmaga buldooseri üldehitus. 10. Pöördhõlmaga buldooseri kalde- ja lõikenurga reguleerimisvõimalused. 11. Lubatud kalde suurused töötamisel tõusudel ja langudel. 12. Lubatud külgkalded buldooseriga töötamisel. Vastused: 1. Hõlm asetseb pikitelje suhtes risti,ei ole pööratav. 2. lõikenurka reguleeritakse hüdrosilindriga hõlma üles - allatõstmisega. Kaldenurk ei ole reguleeritav. 3. liikuv mullatöömasin, millele on riputatud hõlm (üldiselt ette) 4. teetrassi rajamiseks, turbe vallitamiseks, mullavallide tasandamiseks, maa- aluseks kaevandamiseks jne 5
ehitusplatside esmaseks tasandamiseks, kanalite ja süvendite kaevamiseks, puistematerjalide teisaldamiseks ja vallitamiseks, võsa ja metsa laastamiseks, kivide koristamiseks jne. Buldooserid võivad töötada ka skreeperite tõukuritena. Joonis 1. Buldooser Nende eeliseks on suur manööverdusvõime, kasutamisvõimalus väikestel platsidel ja ka väikeste mahtude korral. Buldooserid töötavad tõusudel kuni 250, langudel kuni 350, põikkalletel kuni 180. Kõvas pinnases (III, IV kategooria) töötamisel on vajalik eelnev kobestamine. Buldooseri põhilised koostisosad on esitatud joonisel 1: 1 hõlm, 4 tõstesilinder, 2 pikitõuketalad, 3-kaldtoed Pikitõuketalade asemel kasutatakse ka universaalset tõukeraami ning lõiketerade lõikenurga muutmiseks reguleeritavaid kaldtugesid. Universaalbuldooserite hõlma pöördenurk (nurk tera ja masina telje vahel) on muudetav
vahet eesliikujaga, et takistust saaks märgata aegsasti. Suuri ebameeldivusi võib kurelt sõitvale mootorrattu- rile põhjustada ootamatu sattumine trepilisele teelõi - gule. Trepiks nimetavad mootorsõidukijuhid lainelist tee- katet, mis tekib autorataste rütmilise õõtsumise tagajärjel, kui asfaltkate on kuumadel suvepäevadel pehmenenud. Treppi kohtame kõige sagedamini päikesele avatud, kuid tuulevarjuustel teelõikudel ja langudel, kus selle teket soo- dustab pidurdamine. Trepp paneb masina hüplema, mis- tõttu on raske suunda säilitada. Sageli tekib seejuures ka masina samaaegne külgsuunaline liikumine, mida on raske pareerida. Seetõttu tuleb trepi märkamisel aegsasti vähen- dada kurust ja hoida rooli tugevamini. - Tähelepanelik tuleb olla ka asfaldil leiduvate õlilaikude suhtes, niis võivad põhjustada ootamatu libastumise. Tõusudel, kus sõidukite
annaabi.ee 
