Frangi riik 5.-7. sajandil · Kuningas Chlodovech (481-511). Vallutab Gallia (Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. · 496.a võtab vastu ristiusu OTSE ROOMAST, st katoliiklusena. Kuulutab pealinnaks Pariisi, kuningavõim päritavaks. · Saali õigus- frankide õigussüsteemi kirjapanek. · Peale tema surma segadused, sõjad, ülikute võimu tugevnemine. · Majordoomused kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. · Langobradid germaani hõim, vallutas Itaalia 560. a. Lootus langes Rooma paavsti peale, hakkas kujunema paavstiriigi tuumikala. · 7. saj.- frangi riiki valitsevad laisad kuningad. Karl Martell · Oli majordoomus. Valitses 714-741. · 732. a- Poitiers´ lahing, lõi araablasi. · Tugevdas ratsaväge, jagas rüütlitele maatükke. Feodaalkorra kujunemine. · Suutis purustada muhameedlased. Liignimi Martell tähendab Haamer, antud tänu sellele. Pippin Lühike · Martelli poeg
Idakirik seda kirikukogu ei tunnista. Kirikuriik ehk Paavstiriik eksisteeris 756-1870, pealinn Rooma. Alates 4. sajandist kogus paavst endale maavaldusi (Patrimonium Petri), samuti oli ta Rooma linna valitseja. 755 ähvardasid langobardid võtta paavstilt tema maavaldused ning liita need oma riigiga (tol ajal oli Itaalias valitsemine väga segane). Paavst kutsus appi Frangi kuninga Pippin Lühikese, kes võitis langobardid ja rajas 756 Rooma linna ümbrusest, Ravenna ekstrahaadist (langobradid vallutasid selle Bütsantsilt alles 749) ja Pentapolisest koosneva Kirikuriigi. Kirikuriik oli Frangi riigi koosseisus, kusjuures paavst allus kuningale. Pärast Karl Suurt ja Frangi riigi lagunemist oli paavsti võim oma riigis nõrk. 962 kui Kirikuriiki ohustas Itaalia (= langobardide) kuningas Berengar II, aitas paavsti hädast välja Saksamaa kuningas Otto I, kes allutas Kirikuriigi Saksa-Roomale. Liidus Lõuna Itaalia normannidega suutis paavst Gregorius VII
alustamisega seal eeldused roomakatoliikluse hilisemale vastuvõtmisele. Kirikuriigi loomine (Teine konspekt) Alates 4. sajandist kogus paavst endale maavaldusi (Patrimonium Petri), samuti oli ta Rooma linna valitseja. 755 ähvardasid langobardid võtta paavstilt tema maavaldused ning liita need oma riigiga (tol ajal oli Itaalias valitsemine väga segane). Paavst kutsus appi Frangi kuninga Pippin Lühikese, kes võitis langobardid ja rajas 756 Rooma linna ümbrusest, Ravenna ekstrahaadist (langobradid vallutasid selle Bütsantsilt alles 749) ja Pentapolisest koosneva Kirikuriigi. Kirikuriik oli Frangi riigi koosseisus, kusjuures paavst allus kuningale. Pärast Karl Suurt ja Frangi riigi lagunemist oli paavsti võim oma riigis nõrk. 962 kui Kirikuriiki ohustas Itaalia (= langobardide) kuningas Berengar II, aitas paavsti hädast välja Saksamaa kuningas Otto I, kes allutas Kirikuriigi Saksa-Roomale. Liidus Lõuna Itaalia
Karolingid: Karolingide dünastiale pani aluse Karl Martell, kes sai võimule 714. aastal ja nimetas ennast Frangi hertsogiks. Tema juhtimisel võideti 732. aastal Poitiers' lahingus Araablased. Pärast tema surma päris võimu tema poeg Pippin lühike. Ta maandas kirikumaade jagamisest tekkinud pinged sellega, et tunnistas laialijagatud maad kiriku omandina ning nõustus neilt makse maksma, 754. aastal ja 756. aastal korraldas ta kaks sõjakäiku Itaalia vastu, mille tulemusena loovutasid langobradid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna, nii tekkis Paavstiriik ehk Kirikuriik, tasuks selle eest krooniti Pippin ametlikult. Karl Martelli sõjaväereform: Võeti kasutusele senisest pikem ja raskem möök ning sadulajalused, millele toetumine võimaldas mõõga ja piigi löögijõudu suurendada. Peamiseks lahingujõuks sai raskeratsavägi. Selle ülalpidamiseks aga kirikuga heade suhete säilitamiseks andis ta sõjaväejuhtide kohad kõrgematele vaimulikele. Riigi laienemine Karl Suure ajal: