Teise Maailmasõja ajal Norras, kui toimus Saksamaa Okupatsioon, saboteeriti raskevee tootmisjaama, et takistada Sakslaseid valmistamast endale aatompommi. Hiljem selgus, et sakslased polnud sellele nii lähedalgi kui kardetud oli. Raskevee tootmist peeti piisavalt tõsiseks ohuks, et Teise Maailmasõja ajal oli suunatud selle vastu üle viie rünnaku. · 18 Oktoober 1942. aastal laskusid neli Norra SOE (Special Operations Executive) agenti langevarjudega luureoperatsioonile nimetusega ,,Grouse" (Metsis) · 1942. aasta novembris sooritati brittide poolt ühisoperatsioon Freshman (Uustulnuk), kuhu olid kaasatud RAF ja sõjavägi. Kasutati kahte Halifaxi pommitajat,mis vedasid enda järel purilennukeid. Kolm lennukit kukkusid alla ning ellujäänud vangistati ja hukati sakslaste poolt. · Veebruaris 1943 SOE operatsioon ,,Gunnerside" (miinipildur) lennutas veel kuus
ümbritsevates mägedes. Lisaks kogusid vietnamlased lahinguteks kokku ka 50 000-mehelise põhiväe ja 50 000-mehelise lisaväe. Prantsuse õhuluure ei märganud Viet Minhi jõudude koondumist ning 13. märtsil Prantsuse vägesid tabanud marutuli tabas neid täieliku ootamatusena. Viet Minhi väed lõid prantslaste lennuvälja kiiresti rivist välja, jättes kaitsvaid jõude varustama ainult langevarjudega saadetud pakid. Suurem osa langevarjudega alla heidetud kraamist langes vastase kätte, lennukid tulistati alla ja langevarjudega alla hüpanud prantslaste abijõud tapeti juba õhus. 7. mail prantslased alistusid. Siiski oli surma saanud 8 000 vietnamlast ja 15 000 oli saanud haavata. Prantslased kaotasid lahingus surnutena 4 000 meest, aga veel palju rohkem suri neid Viet Minhi juures sõjavangis. Sõjategevus 1964-1973 Vietnami kodusõda hakkas muutuma Vietnami-USA vaheliseks sõjaks. USA Vietnami
Sakslased hakkasid aga panema rohkem ressursse partisanide hävitamiseks. Oli mitmeid lahinguid ning vastupanu peaaegu lämmatati, aga partisanid suutsid iga kord, kui hakkasid lüüa saama, põgeneda Saksa vägede käeulatusest välja. Tito sai mitmel rünnakul vigastada ning vähemalt kolm korda oleks peaaegu surma saanud. Kui partisanid olid vastaste vastu 1943. aasta jaanuari ja juuni vahel üles astunud, vahetasid mitmed vastaste liitlased oma poolt ning toetasid nüüd Tito partisane. Langevarjudega visati abipakette otse partisanide peakorterisse. Sõlmiti lepe Tito ja redutava kuninga Peeter teise vahel, mis liitis nende valitsused üheks. Tito sai Jugoslaavia vägede juhatajaks. 1944. aasta 28. septembril tegi Josep lepingu Nõukogude Liiduga, mis lubas punaarmee ajutise sisenemise Jugoslaaviasse. Punaarmee abiga hävitati Saksa väed. Partisanide võidu järel kästi kõigil võõrastel vägedel Jugoslaaviast lahkuda. Pärast teist maailmasõda 7
annaabi.ee 
