Enamasti on need komeetidest pudenenud tolmukübemed või purunenud asteroidide tükid Meteoorid - Kui osa komeeditolmust satub Maa lähedale, mõjub sellele Maa külgetõmbejõud. Seetõttu siseneb tolm atmosfääri väga suure kiirusega ning põleb ära. Meie nimetame neil langevateks tähtedeks ehk lendtähtedeks, kuigi neil pole tähtedega mitte midagi tegemist. Tolmukübemed mis põöevad atmosfääris Läbimõõt 1m ja pikkus 20km Kestavad vähem kui sekund Kutsutakse ,,langevaks täheks " Meteoorivool e. Tähesadu ) Meteoriidid Suuremad kivikamad mis ei põle atmosfääris Maale langeb iga aasta rohkem kui 3000 meteoriiti Meteoriidi kokkupõrkel Maaga tekib kraater 200km laiune Chicxulubi kraater tekkis 65 mlj aastat tagasi, asub Mehhiko lahe all Vaatlemine Millal vaadelda ? Kus vaadelda ? Vajalikud abivahendid Meteooride vaatlemine head kontsentratsioonivõimet ja kiiret reageerimist. Kogu tähelepanu peab olema suunatud vaatlusele
ka valguse levimise suunda. Valgusvihku, mis moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirtest , nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valguskiired lähtuvad valguallikast.Kui valgusallikas on väga kaugel, nagu näiteks päike, siis on valguskiirte lõikepunkt meist väga kaugel ja valguskiired on praktiliselt paralleelsed. Peegeldumine. Peeglile langeva ja peeglit peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri, neid nimetatakse langevaks ja peegeldunud kiireks. Langemisnurgaks nimetame nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. ( tähista alfaga).Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. ( tähista beetaga). Seadust saab esitada matemaatiliselt, valemina, seaduspärasust vaid sõnaliselt. Peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Valguse levimise suund on pööratav.
Valgusvihu abil näidatakse ruumipiirkondi, milles valgu levib, mõnikord ka levimise suunda. Valguvihku, mis moodustub teineteistest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub paralleelsetest valguskiirtest, nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub teneteisele lähenevatest kiirtest, nimetatakse koonduvaks valgusvihuks. Valguse peegeldumine. Valguskiiri saab liigitada langevaks ja peegeldunud kiireks. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Langemisnurk= Peegeldumisnurk. = Valguse suund on pööratav. Mattpind peegedab valgust kõikvõimslikes suundades. Nt: paber. Valgus mis levib kõikvõimalikes sundades nimetatakse hajusaks valguseks. Peegelpind peegeldab valgust sirgelt.
valgusvihuks. Valgusvihku mis moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest, nimetatakse koonduvaks valgusvihuks. Valguskiir. Hajuv valgusvihk. Paraleelne valgusvihk. Koonduv valgusvihk. *VALGUSE PEEGELDUMINE Peeglile langeva ja peeglilt peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri neid nimetatakse vastaval langevaks kiireks ja peegelduvaks kiireks. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Langemis nurka tähistatakse: -ga. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurka tähistatakse: -ga.
valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustab teineteisele lähenevatest valguskiirtest, nimetatakse koonduvaks valgusvihuks. Valgusvihk: Esemele langev valgusvihk: Hajuv valgusvihk: Paraleelne valgusvihk: Koonduv valgusvihk: Valguse peeldumine Peegelpinna tähistame joonega. Peeglile langeva ja peeglilt peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri- neid nimetatakse vastavalt langevaks kiireks ja peegeldunud kiireks. Kohta kus valguskiir langeb peegelpinnale, joonistame punktiirjoonega peegelpinnale ristsirge. Langemisnurga moodustavad langev kiir ja pinna ristsirge. Valguse levimise suund on pööratav. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinnal ristsirge vahel.Langemis nurga tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega .(alfa) Peegeldunud kiir ja pinna ristsirge moodustavad peegeldumisnurga.
(Eesti Rahvusringhääling, 2013). Kui vaadata näiteks ETV2 programmi, siis väga suures ülekaalus on lastesaated ning noored on selgelt tagaplaanile jäänud (Kava.ee, 2015). Arvan, et lastesaadete arvelt annaks noortesaadete vähemus viia omavahelisse proportsiooni ning siis täidaks ERR selgelt oma kohustusi ja eesmärke. Usun, et üheks põhjuseks, miks ERR pole noortele piisavalt palju tähelepanu pööranud, on see, et noorte huvi televisiooni ja raadio vastu peetakse üha langevaks ja seetõttu eeldatakse auditoorium väga väikseks (Uuring:nutiseade asendab järk-järgult televiisorit, 2014). On fakt, et televiisori vaatamine on kõnealuse sihtrühma seas aina vähem populaarne, kuid samas pole mitte kuskile kadunud huvi üleüldiselt noortele suunatud saadete, seriaalide ja filmide vastu. Tartu Ülikooli loengus "inimene ja ühiskond" oli külalisõppejõuks Helle Tiikmaa, kes oli
Valgusvihku, mis moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valguvihku, mis moodustub paralleelsetest valguskiirtest, nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest nimetatakse koonduvaks valgusvihuks. Valguse peegeldumine Peeglile langeva ja peeglilt peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri neid nimetatakse vastavalt langevaks kiireks ja peegeldunud kiireks. Kohta, kus valguskiir langeb peegelpinnale, joonistame punktiirjoonega peegelpinnale ristsirge. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Langemisnurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega (alfa). Peegeldumisnurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega (beeta). Sõltuvusi, mis kehtivad väga paljudel juhtudel,
Tasakaaluasend: 1) Pendli tasakaaluasend on asend, kus koormis seisab paigal. Selles asendis pendel peatub. Amplituud on null. 2) Laine korral on tasakaaluasend asend, kus laineamplituud on null ehk laine puudub. Näiteks tasane meri. Amplituudasend on asend (amplituudasendeid on 2), kus: 1) pendli koormis pöördub tagasi; 2) laine korral lainehari või lainepõhi, st lainehari on laine kõige kõrgem punkt, so asend, milles tõusev laine muutub langevaks laineks ja vastupidi. Amplituud on pendli ja laine korral maksimaalne hälve ehk maksimaalne kaugus tasakaaluasendist. Laine korral on amplituudi 1 lainepõhja või laineharja kaugusega tasakaaluasendist, võnkekõvera harja ja põhja kaugus keskjoonest. Ühik üks meeter (1m) Hälve on igasugune kaugus tasakaaluasendist nii pendli kui laine korral. Amplituudi ja hälve ühik on üks meeter (1m).
Näiteks on keset Vaikset ookeani paiknev Hawaii maakera kõige isoleeritum saarestik, kust lähima mandrini on ligi neli tuhat kilomeetrit. Sellest tingituna on ligi üheksakümmend protsenti siinsetest tuhandetest taime- ja loomaliikidest sellised, mida ei leidu kusagil mujal. Hawaiil on fikseeritud aastase sademete hulga maailmarekord ning siinsel Molokai saarel asuvat ja ligi tuhande meetri kõrguselt langevat rannikujärsakut peetakse kõrgeimaks otse merre langevaks rannakaljuks maailmas. Ka Hawaii arvukad tulemäed hoiavad enda käes mitut esikohta. Siin on maakera aktiivseim vulkaan Kilauea, suurim kustunud vulkaan Haleakala ja suurima suhtelise kõrgusega mägi: kustunud vulkaani Mauna Kea suhteline kõrgus 9750 meetrit ookeanipõhjast mõõdetuna on vaieldamatu maailmarekord. Hawaii tulejumalanna Pele saared. Ehkki tavaturistile ligipääsetavate suuremate Hawaii saarestiku saarte, Kauai ja Suursaare vahemaa loode-kagusuunas on ainult ligi 700
näiteks päike, lõke, hõõglamp. Külmad valgusallikad kiirgavad valgust, olles ise jahedad. Sellisteks valgusallikateks on näiteks virmalised, kuvariekraan, jaanimardikad, luminofoorlamp. Valgusallikad jaanimardikad hõõglamp teler lõke luminofoorlamp päike virmalised Peegelpinnale suunduvat valguskiirt (joonisel vasakpoolne valguskiir) nimetame langevaks kiireks ja sealt lahkuvat kiirt (joonisel parempoolne valguskiir) peegeldunud kiireks. Kohta, kuhu valguskiir langeb, on joonistatud peegelpinnale ristsirge n. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel ja seda tähistatakse kreeka tähega ( loe: alfa) Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel ja seda tähistatakse kreeka tähega (loe: beeta) Sõltuvusi, mis kehtivad väga
nimetatakse langemisnurgaks ja tähistatakse - ga.( ABn ). Peegeldunud kiir BC moodustab normaaliga peegeldumisnurga . Kiire langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. = Kui kiir läheb ühest keskonnast teise, siis keskkondade lahutuspiiril - LP (joon. 2) ta muudab oma liikumissuunda ehk murdub. Langev kiir AB moodustab normaaliga n langemisnurga ja murdunud kiir BC moodustab normaaliga murdumisnurga . Esimesest keskkonnast tulevat kiirt nimetatakse langevaks kiireks ja teise keskkonda tunginud kiirt aga murdunud kiireks. Murdumisseadused on järgmised: 1. Langev kiir, murdunud kiir ja kiire langemispunkti kahe keskonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasapinnas, 2. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks konstantne suurus, mida nimetatakse suhteliseks murdumisnäitajaks ehk teise keskonna murdumisnäitajaks esimese keskonna suhtes. Murdumisnäitajat tähistatakse tähega ns