saanud. Indrek ja Ants ei mõistnud, miks Riia seda kassi nii väga armastas, sest temas polnud midagi erilist. Indrek oli Riiale ühel päeval eemalt näidanud karjalinnu pesa, kes olid tema lemmiklinnud, kuid üllataval kombel järgneval päeval oli keegi linnupojad pesast ära söönud. Indrek ja Ants ei mõistnud kuidas see sai sündida ning kahtlustasid Riia kassi Millit kuritöös. Nad seadsid üles lõksu, et asjas selgusele jõuda ning Riia ja Milli langesidki lõksu. Seda Indrek muidugi Riiale ei maininud, vaid ühel päeval soovis ta lihtsalt Millit enda sülle, kuid Riia ei julgenud lubada ja võttis viimasel hetkel kassi peast kinni. Ja nii nad venitasid kassi, kuni Riia lahti lasi ja Muska just samal hetkel kassi oma lõugade vahele võttis. Nii raputaski ta Riia kassi, keda ta nii väga armastanud oli surnuks. Indreku poolt oli see nagu kättemaks Riiale, sest tema armastas loodust ja loomi, linde nii väga, et oli mõtlematu
et meelitada prantsuse ja inglise põhijõud belgiasse, et tõrjuda 1914 a schliffeni plaani meenutavat pealelööki. Tegelikult pidid saksa väed hõivama luxemburgi, tungima üle ardennide, mööduma Magnot' liinist ning jõudma lääneliitlaste selja taha, et nende väed ühe hoobiga purustada. 10. mail 1940 ründasidki sakslased belgiat ja hollandit (langevarjuüksused), purustades ootamatu löögiga piirikindlused. Prantsuse ja inglise väed langesidki hitleri ülesseatud lõksu. 12-13 maiületasidsaksa väed maasi jõe. Suure vaevaga said inglased oma väed lõpuks juuni alguseks prantsusmaal evakueerida, sõjavarustus langes sakslaste kätte. Sakslaste edu nähes astus sõtta ka itaalia. 22. juunil 1940 sõlmiti saksa ja prantsuse vägede vahel Compiegne metsas vaherahu. 2/3 prantsusmaast k.a pariis läks sakslaste kätte. Alistumist mittetunnustav kindral Charles
läänepoolsete Vahemeremaade vahel. Nii kujunesid foiniiklased I aastatuhande algul e.Kr. kõige oskuslikemaiks meresõitjaiks Vahemerel. Ühtlasi rajasid nad hulgaliselt kolooniaid, esmalt Küprosel ja seejärel ka Vahemere lääneosas, kus üks neist, Kartaago Aafrika põhjarannikul, kujunes peagi tõeliseks suurvõimuks. Samal ajal hakkas foiniiklasi ida poolt üha enam ähvardama tugevnev Assüüria impeerium. Peagi langesidki sealsed linnad esmalt assüürlaste, siis Uus-Babüloonia kuningate ja lõpuks Pärsia võimu alla. Foiniikia linnriikide sisekorraldusest on teada äärmiselt vähe. Mitmes mõttes sarnanes see ilmselt sumeri linnade omale. Nagu sumeritel, nii valitses enamasti Foiniikiaski linnriiki ja juhtis selle sõjaväge kuningas. Ka Foiniikias oli vabadel kodanikel arvatavasti võimalus rahvakoosolekul või nõukogus osalemise teel mõjutada riigi poliitikat. Kuid erinevalt sumeri
annaabi.ee 
