Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"langatusmurrang" - 5 õppematerjali

Geoloogia alused-täiendatud
16
doc

Geoloogia alused (täiendatud)

Liivakivi moondel? Graniidi moondel? · lubjakivi maromor · liivakivi kvartsiit · graniit graniitogneiss - Mida on migmatiit? Koldeliselt sulanud moondekivim Maakoore mehhaanilised deformatsioonid Lõhend ­ rebenddeformatsioonid ilma kivimplokkide nikhumiseta Murrang ­ rebenddeformatsioonid kivimplokkide nikhumisega Murrangute tüübid: - nihkemurrang - kaldmurrang - langatusmurrang - kerkemurrang - langatusmurrang - lüstriline murrang Lüstriline murrang ­ langatusmurrang, mille laugeneb murrangupind läheb sügavuses üle horisontaalseks lõigutuspinnaks - Millised on võimalikud kivimkeskkonna pingeväljad ja deformatsioonid? · survepinged, venituspinged, nihkepinged · paindedeformatsioonid: kurd, venitud, külgpaine · rebenddeformatsioonid: kerke-, langatus-, nihkemurrang - Mis on kurru elemendid ja tüübid?

Geograafia → Geoloogia
116 allalaadimist
Litosfäär
8
doc

Litosfäär

kurrud. Nähtus kaasneb kokkusurvepingetega maakoores. Murrang on rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. (a- kerkemurrang, b- langatusmurrang e. normaalmurrang, c- nihkemurrang ) Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,) Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida-Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.) Kurdpangasmäestikud ­ kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, Tian Shan, Euroopa keskmäestikud- Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.) 4. oskab võrrelda geoloogilisi

Geograafia → Geograafia
167 allalaadimist
Maateaduse alused I kordamisküsimused
31
doc

Maateaduse alused I kordamisküsimused

valdavad survepinged (Himaalaja, Alpid) 2) laamade lahknemispiiridel, ookeani keskahelike ja kontinentaalsete riftiorundite piirkonnas (Ida- Aafrika) valdavad venituspinged, 3) laamade nihkepiiridel transformsete murrangute piirkonnas valdavad nihkepinged (San Andreas). Pingedeformatsioonid kurrud: kurd, venitus (õhenemine), külgpaine, Rebenddeformatsioonid murrangud: kerkemurrang, langatusmurrang, nihkemurrang. Maakoore tüüpilised deformatsioonistruktuurid: monoklinaal, kurd, murrang. Monoklinaal ­ kihtide horisontaalselt kallutatud lasuvus - võib tekkida nii plastilistel kui rebenddeformatsioonidel. Geol. struktuurid, mille puhul kivimikihid on ühesuguse kallakusega. Iseloomustavad rõhtsiht ja kallakus. 102. Kivimite elastsed, plastilised ja haprad deformatsioonid. Haprad ja plastilised kivimid.

Maateadus → Maateadus
82 allalaadimist
Geoloogia eksam 2018
32
pdf

Geoloogia eksam 2018

Moone e metamorfism​ – maapõues toimuv mineraalide ümberkristalliseerumine uuteks mineraalideks poorifluidide katalüüsil nii et makroskoopiliselt jääb kivim tahkesse seisundisse ja tema keemiline koostis oluliselt ei muutu Lõhend​ – rebenddeformatsioonid ilma kivimplokkide nikhumiseta Murrang​ – rebenddeformatsioonid kivimplokkide nikhumisega Murrangute tüübid: - nihkemurrang - kaldmurrang - langatusmurrang - kerkemurrang - langatusmurrang - lüstriline murrang Mille poolest erineb antiklinaal sünklinaalist? antiklinaal tõuseb üles, sünklinaal vajub alla Sündiv ookean – Punane meri Vaikne ookean – aktiiv-ääreiline ookean Atlandi ookean – passiiv-ääreline ookean Vahemeri – keskahelikuta hääbuv ookean Milliseid kriteeriume kasutas hiidmandri Pangea tõestamiseks A. Wegener? – mandrite ääred kattuvad justkui pusletükid

Maateadus → Geoloogia ja hüdrogeoloogia
37 allalaadimist
Maateadus alused
23
doc

Maateadus alused

Alpid on 65 Ma vanad ja nooremad. Eesti aluskorra moodustub kulutatud ja maetud Svekofenni kurdmäestik (1800-1900Mat) Maateaduste alused I (22.sept) Eesti aluspõhjakivimeis on peamisteks lõhesuundadeks diagonaalselt NW-SE ja NE-SW / See põhjustab ka Põhja-Eesti pankranniku sakilise piiri. Ka maa kivimkest teeb läbi tõusu-mõõna liikumisi, mis põhjustab rebendite võrgustike teket. Enamus on kerke- või langatusmurrangud. Lüstriline murrang ­ kaarja murrangupinnaga langatusmurrang. Võivad tekkida üksteisele järgnevatena, moodustades seeria. Kui murrangu käigus nihkub üks kiht teisele peale, nimetatakse seda kattemurranguks e tektooniliseks katteks e pealenihkeks. Tekivad intensiivse kokkusuruva pinge olemasolul. Venituspingete väljas tekivad alangud ja ülangud, ning nende kompleksid ­ pangasmäestikud. Lüstriliste murrangute vahelt mandrilisel maakoorel võib maakoor katkeda ja riftide vahelt võib alguse saada ookeanilise maakoore tekke. (Nt

Maateadus → Maateadus
119 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun