ainest saadud sarnase struktuuriga aine, Iooniline side-aktiv metal ja mittemet vahel. Kloor-normaaltingimustel gaasiline aine, mis on roheka värvusega.Cl-kloro,kloriid Broom-normaaltingimustel vedel aine, mis on pruuni värvusega Br bromo.bromiid Fluor-normaaltingimustel gaasiline aine, mis on kollakas-roheka värvusega. Fluoro, fluoriid Jood-normaaltingimustel tahke aine, mis on hallika värvuse ning metallilise läikega. I-jodo,jodiid Osalaeng-lanegu liik mis tekib kui elektronid on tõmbunud elektronegat elem poole,osakest vahel kov side.
ja neg. laengu kese ühtib. 22. Keskkonna dielektriline läbitavus: näitab, mitu korda laetud kehade vaheline vastasmõju jõud antud keskkonnas väiksem vastasmõju jõust vaakumis 23. Valem töö arvutamiseks laetud keha nihutamisel tehtava töö nihutamiseks homogeenses elektriväljas: A=qEd 24. Potentsiaaliväli: väli, mille jõudude töö ei sõltu laengu liikumise trajektoorist. 25. Potentsiaal: väljas oleva laengu pot. e. ja laengu suhe, =/q 26. Potentsiaalide vahe: lanegu liikumise algus ja lõpp-punkti trajektoori potentsiaalide vahe Potentsiaalide muut: lõpp-punkti ja algpunkti potentsiaalide vahe = 2- 1 27. 1V on kahe potentsiaali vahe, kui 1C suuruse laengu ümber paikutamisel ühest punktist teise teeb elektriväli töö 1J 28. A=qEd; A=qU; qEd=qU; E=U/q 29. Ekvipotentsiaalipinnad: pinnad, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal. 30. Elektrimahtuvus: ühe juhi laengu ja juhtide potentsiaalide vahe suhe C=q/U 31
samasse punkti tagasi. , Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Väidab, et voolutugevus ahelas on võrdeline elektromootorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. Vooluallika tühijooks ja lühis: pinget välistakistusel nim. vooluallika klemmipingeks. STOP · Alalisvooluks nim. elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. · Laengukandjate arvu aine ruumalaühiku kohta nim. laengukandjate kontsentratsiooniks n. · Voolutugevus l on esitatav ühe laengukandja lanegu q, laengukandjate kontsentratsiooni n, triivi kiiruse v ja juhtme ristlõikepindala S korrutisena l=qnvS. o Voolutugevus l juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega U(Ohmi seadus) , suurust R nim. juhi takistuseks. o Juhi takistus on 1 oom(1), kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A o Juhi takistus on võrdeline tema pikkusega ja pöördvõrdeline ristlõikepindalaga. Võrdeteguriks on eritakistus.
mõjumissuunaga. Elektrivälja jõujooned on ekvipot pinnaga isti. Juhipind on ekvipot pind. Kui paigutame laengud ümber juhi pinna, siis tööd ei tehta. VÄLJATUGEVUSE JA PINGE VAHELINE SEOS- Väljatugevust mõõdame pinge laenguga pikkusühiku kohta. E=U/d (V/m ) E=1V/m=1N/C Pinge sõltub otspunkti kaugusest. Mida kaugemal, seda suurem on pinge. Elektrivälja olemasoluks peab olma pinge ehk pot. vahe. Väljatugevuse ühik on 1V/m. Potentsiaali ja pinge ühik on 1V, kui lanegu 1C viimisel ühets punktist teise tehakse tööd 1J. JUHID ELEKTRIVÄLJAS Kristallilised tuumad. Seotud kristallvõresse kristallid liikuda ei saa, aga elektronid võivad liikuda. Vabad elektronid hakkavad elektrivälja toimel likuma. Pinnale kogunenud laengute vahel tekib lisa elektriväli. Tekkinud elektriväli on vastupidine ja vähendab elektrivälja tugevust. Nii kaua aga kui elektriväli on olemas, elektronide eraldumine jätkub. Selle
füüsiku Ch. A. De Coulomb`i järgi. 1 C on väga suur elektrilaeng. Näit. Kaks 1 C suurust elektrilaengut, mis asetsevad teineteisest 1 km kaugusel mõjutavad teineteist veel 9000 njuutinilise elektrilise jõuga. Tavaliselt kasutatakse ühikuid: 1 yC = 10 `-6 C 1nC = 10`-9 C 1pC = 10`-12 C Looduses leidub kahte liiki laenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Selline tähistusviis võimaldab lanegu liiki väljendada märgiga arvväärtuse ees (+ või -) Sama nimeliselt laetud keahde vaehel mõjub tõukejõud erinimeliselt laetud kahede vahel aga tõmbejõud. Aatomeid hoiab koos tuuma positiivsete prootonite ja tuuma ümber liikuvate negatiivsete elektronide vahel mõjuv elektriline tõmbejõud. Väikseimat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks selle tähis on e ja väärtus 1,6 * 10`-19 C Igal elektronil on leang -e ja igal prootonil +e laeng puudub.
füüsiku Ch. A. De Coulomb`i järgi. 1 C on väga suur elektrilaeng. Näit. Kaks 1 C suurust elektrilaengut, mis asetsevad teineteisest 1 km kaugusel mõjutavad teineteist veel 9000 njuutinilise elektrilise jõuga. Tavaliselt kasutatakse ühikuid: 1 yC = 10 `-6 C 1nC = 10`-9 C 1pC = 10`-12 C Looduses leidub kahte liiki laenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Selline tähistusviis võimaldab lanegu liiki väljendada märgiga arvväärtuse ees (+ või -) Sama nimeliselt laetud keahde vaehel mõjub tõukejõud erinimeliselt laetud kahede vahel aga tõmbejõud. <- + - - - - + -> <- (-) ----- (-) -> (-) --> <--- + Aatomeid hoiab koos tuuma positiivsete prootonite ja tuuma ümber liikuvate negatiivsete elektronide vahel mõjuv elektriline tõmbejõud. Väikseimat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks selle tähis on e ja väärtus 1,6 * 10`-19 C
Kui pinget tõsta kuni paari tuhande voldini, suureneb ioonide ja elektronide kineetiline energia sel määral, et kokkupuutel uute molekulidega lagunevad need samuti ioonideks. Gaas ioniseerub täielikult, ilmneb sädelus ja gaasi nõrk helendus negatiivselt laetud (koroneer-) elektroodi ümber. Tekkinud ioonid ja elektronid liiguvad positiivselt laetud (sadestus-) elektroodi poole. Kohates oma teel hõljuvaid tolmu- ning vedelikuosakesi, annavad nad oma lanegu neile üle ning laengu saanud osakesed hakkavad omakorda elektriväljas liikuma. Põrgates vastu positiivselt laetud sadestuselektroodi, kaotavad tolmu- või vedelikuosakesed oma laengu ning sadestuvad raskusjõu mõjul. Eelis: kõrge temp., efektiivsus peeneimate fraktsioonideni. Puudused: kõrge alghind, tundlik gaasikiiruse muutustele. Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ja seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku.
Selle toimel tekib impulsi horisontaalsel osal langus. See on seotud mitte piisava sagedusriba alumise piirsagedusega ja teda nim. ka madalsagedus moonutuseks. Elektroonika seisukohalt on impulssignaalide asukohalt 2 probleemi. Esiteks kasutatakse enamasti transistoride lüliti reziimi kus impulsi kestel on transistor küllastuses. Impulsi lõppedes aga tekib hilistumine, sest transistori küllastusel koguneb baasi suurel hulgal lanegu kandjaid ja kui emittersiire suletakse jätkub nende liikumine kollektorisse ning transistori sulgumisel tekib kollektropinges võrreldes sisendpingega hilinemine. Selle hilinemise kestus on otseselt seotud kasutatavate transistoride sagedusomadustega. Mida kõrgem on transistori piirsagedus, seda lühem on nimetatud hilistumine. Teine probleem tuleneb sellest, et impulssidega kaasnevad siirdeprotsessid, mis tekivad nii impulsi algul kui ka selle lõpul.
annaabi.ee 
