Molekul- aine väikseim osake, millel on samad omadused nagu ainel ja ta võib keemilises reaktsioonis laguneda.Aatom- aine väikseim osake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest.Aatomituum- koosneb prootonites ja neut laneg +.Nukleon- tuumaosakesed prootonid ja neutronid.Prooton- laeng+ mass 1 määrab keemilise lemendi.Neutron- laeng0 mass1.Elektron- elektronkihi üks osa.Ioon- laenguga energia osake,kus elektrone on rohkem või vähem prootonite arvust.Isotoop- sama laenguga erineva massiarvuga element.Laenguarv-Z koosneb prootonite arvust.Massiarv- A tuumaosakeste arv kokku.Tuumajõud- jõud, mis hoiab tuumaosakesi koos.Seosenergia- on võrdne minimaalse
TOLUEEN BENSOEHAPE. Benseenituuma sisaldavad ühendid põlevad tahmava leegiga. Elektrofiilne asendusreaktsioon. -elektronpilv ulatub tasandist välja, seega on kättesaadav elektrofiilide ründele. Niisiis aromaatne tuum on nukleofiilne reaktsioonitsenter, temaga reageerimine algab elektrofiili ühinemisega. Kuna elektrofiili ühinemisel ühe süsinikuga tekkiv positiivne laeng jaotub kõigi ülejäänud aatomite vahel, ei saa toimuda nukleofiili ühinemist, laneg antakse hoopis H+ ,,väljaviskamisega". Tänu sellele kulgeb reaktsioon lõpuni. Toimub asendusreaktsioon, kus elektrofiil tõrjub välja prootoni (peamiselt vesinik). Millised elektrofiilid reageerivad areenidega? alküülimine - keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise CH + RCl CHR + HCl Joonis 2. Benseeni alküülimine. halogeenimine keemiline reaktsioon, milles halogeen kandub üle ühest molekulist teise
Pinge on potentsiaalide vahe U= f 1-f2. Elektriline induktsioon st + laengud kogunevad ühte otsa ja teise otsa. nn eksisteerimise vormid. Coulombi valemiga. Elektriväljatugevus näitab elektriväljas paiknevale tühiklaengule mõjuvat jõudu. E= F/q E-elektrivälja tugevus Selle tulemusena saab summaarne elektriväli nulli sees, võrdseks nulliga. Kogu piht saab ühesuguse potentsiaali. Juhi välispind on (V/m) F-jõud(N) q-laneg(c) F= q1q2/Er 2. Elektriväljatugevus on vektor mis on suunatud positiivse laengule mõjuvale suunas. Elekriväljajõujooned on jooned mille puutuja siht mis tahes punktis ühtib elektrivälja tugevuse vektori sihiga antud punktis. Omadused: I elektrostaatilise välja korral elektriväljajõujooned ekvipotensiaalpind ja seega summaarne elektriväli väljaspool juhti on niisugune et tema elektriväljajõujooned on risti juhi pinnaga.
Metallitüki moodustumisel selle vastastikuses mõjutuses olevate aatomite väliskihi elektronid eralduvad aatomitest ning neist saavad kogu metallitüki ühised omandid, metallis moodustub positiivse laenguga ioonide kogum, mille vahel liigub korrapäratult vabade elektronide hulk e elektrongaas. Kui asetada niisugune metalltükk elektrivälja siis hakkavad elektronid liikuma vastupidi väljatugevuse joontele ja juhi vastaskülgedele tekivad ühele poole tugev ,,-" laneg, teisele küljele aga ,, +" laeng. Elektrijuhile laengute lisamisel tõuseb tema potentsiaal võrdeliselt lisatud laenguga. Erinevad juhid omavad erinevat võimet laenguid koguda. Sealjuures jääb juhile antud laengu ja potentsiaali suhe püsivaks, mis iseloomustab juhi elektrimahtuvust (mahtuvust), ja teda tähistatakse tähega C. Keha mahtuvus näitab arvuliselt, kui palju suureneb keha potentsiaal, kui temale lisada laeng 1 C. 1 Farad on väga suur mahtuvuse ühik
12. Joonistage Lewisi struktuurid molekulile, radikaalile ja ioonile. nitraatioon, 3 erinevat struktuuri. Radikaalile vihikus. 13. Mis on resonants keemilise sideme teoorias? Joonistage molekuli, radikaali ja iooni tähtsamad resonantsstruktuurid. Hinnake erinevate resonantsstruktuuride osakaalu, kasutades formaalseid laenguid. Resonants ühelgi elemendil ei saa olla rohkem elektrone kui mahub tema valentskihile. Molekuli laneg peab jääma samaks. Formaalse laengu järgi saab aru, kas anioon või katioon. Sidemed aatomite vahel saavad olla delokaliseeritud nii et nad ei ole sideme kordsed. Sideme kordsed saavad olla mittetäisarvuline. Formaal laeng V-(2L+S). V- valents(paardumata+S); L-paare; S-sidemeid 14. Kirjeldage okteti reeglit ja selle erandeid näidete abil. Iga aatom võtab oma valentskihile 8 elektroni ja saavutab sellega väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni ns2np6. C, N, O, F järgivad seda reeglit
2. Polaarsed ehk neutraalse kõrvalahelaga 3. Happelised ehk negatiivse laenguga 4. Aluselised ehk positiivse laenguga Ebaharilikud aminohapped: Hüdroksülüsiin ja proliin (kollageen) Fosforüleeritud aminohapped (signaalülekanne): Fosfoseriin, -treoniin, -türosiin. 2. Aminohapete dissotsiatsioon millised ioonsed vormid esinevad? pKa1, pKa2 ja pKa3 (pKaR) mõiste, ligikaudsed väärtused. Aminohappe pI ja kuidas ta avaldub. Aminohapete ioonsed vormid: 1. Katioonne vorm (laneg +1) pH=1 2. Tsvitterioon (laeng 0) pH=7 3. Anioonne vorm (laeng -1) pH=13 pI- isoelektriline punkt, avaldub nii, et selles punktis ei teki lahusesse juurde ei OH- ega H+-i (pH 4-8) pK1- pH 1-4 pK2- pH 8-11 3. Aminohapete stereokeemia suhteline (D/L) ja absoluutne (S/R) konfiguratsioon ja kuidas seda määrata. 4. Peptiidside formeerumine, sideme omadused, osalise kaksiksideme esinemisest tingitud omadused. Peptiid- ehk amiidsideme omadused:
annaabi.ee 
