,,Dekameroni" novelli lühianalüüs Teise päeva 4. novell Novelli tegelasteks on Landolfo Ruffollo, genaulaste meeskond, vaene naine ja kalevikaupmehed. Landolfo Ruffollo oli ahne ja isekas mees. Tal ei olnud oma varast küllalt, vaid soovis seda suurendada. Ta oli ka julm, kuna ta omastas türklaste vara ja röövis paljaks nende laevu. Genaulaste meeskond oli ebainimlik ja karm, kuna nad piirasid Landolfo ümber ja lasid ta laeva põhja. Naine, kes Landolfot aitas oli südamlik ja armuline. Oma südame lahkusest tassis ta mehe kaldale ja pakkus talle kodu tervenemiseks. Samuti olid kalevikaupmehed lahked Landolfole riideid ja hobuse andes. Landolfo Raffaello oli rikas mees, kes tahtis oma vara kahekordseks teha. Selleks ostis ta laeva ja sõitis sellega Küprosesse igasugust vara müüma. Tal ei õnnestunud äri teha ja ta pidi kauba vähema eest ära andma, mis ta laostumiseni viis
Tähtsaks peetakse abielu austamist ja truudust, kuid samas ei ole haruldased olukorrad, kus antakse järgi oma ihadele ja unustakse kombekus. Väärtustakse armastust, ausust ja seda, et ei tohi ennast teiste silmas häbistada, sageli vaikitakse nii maha nii mõnigi patune tegu. Tegelaste eetika ja moraal põhineb aususel ja hoolimisel, aga tihiti unustakse need põhimõtted ja esile kerkib ahnus ja maisetele naudingutele allumine. Üks harudaselt rikas mees nimega Landolfo Ruffolo läheb pikale reisile, et suurendada oma maist vara. Algul üritas ta seda teha ausal teel kauplemisega, ent kui selgub, et tema head äriplaanid ei olegi nii tulusad otsustab too rünnata teisi laevu ja varastada nende vara. Ta suudab küll kokku ajada päris suure hulga raha, kui sattub hiljem ise röövimise ohvriks, jäädes viimaks maha abitu merehädalisena. Suureks õnneks päästab üks naine Landolfo koos kastiga, mis on täis kalliskive. Vastutasuks saadab Ruffolo hea
et abt on ebasündsate ihade mõju all ja tahtis eemale minna. Abt aga pani Alessandro käe oma rinnale ja too taipas, et abt oli naine. Siis nad kihlusid.(Abt läks Rooma, et paavst ta seal mehele paneks; abt oli ka muide Inglise kuninga tütar) Rooma paavst laulatas nad. Tagasi teel vabastati veel vennad võlgadest ja siis mindi tagasi Inglismaale. Alessandrost sai rüütel ja hiljem ka väidetavalt Soti kuningas. IV novell: Ravello linnas elas erakordselt rikas mees nimega Landolfo. Tal ei olnud oma rikkusest küllalt ja ta läks varanduse kahekordistamiseks sõitis ta Küprosele. Kuna seal oli palju teisigi kaupmehi sarnaste kaupadega ja ta laostus. Ta otsustas ennast tappa või teenida kõik varastamisega tagasi. Varastamisega oligi tal õnne ja ta rikkus oli suurem kui kunagi varem ja ta hakkas tagasi koju minema. Merel aga sattus ta tormi kätte ja tugeva tuule eest varjudes saare taga olevas väinas varastati temalt kõik ära ja ta laev lasti põhja.
See lugu näitab, et isegi kui tarka võib päästa tema kavalus ja taiplikkus, võib ta alatuse eest saada karistada. Tark inimene ei tähenda kohe otseselt õilast ja head soovidega inimest. Jäi ka mulje, et Boccacio austab väga naisi. Boccaccio seisab abielu kui majandusliku kokkuleppe ja mehe valiku ainuõiguse vastu. Kuigi väga paljud mehed kasutavad naisi lihtsalt vallatlemiseks ära, ei ole ka naised otseselt selle vastu. Näiteks ühes novellis annab naine peavarju Landolfo Ruffolole, kes oleks läbi laevahuku surnud. Samuti tagastab naine talle ka mehe leitud kasti. Lisaks sellele, et naised on väga võluvad ja kütkestavad ning mehed nende tõttu tihti ka mõistuse kaotavad, on nad ka nutikad. Näiteks ühes loos hakkab noormees neiule lugu jutustama, kuid teeb seda konarlikult ning esitades valesid fakte. Selle peale paneb tütarlaps ta teravmeelselt paiks ning ka loo jutustaja ise saab aru, kui rappa ta oma looga läks.
annaabi.ee 
