Kuidas Eesti võitis suurt Venemaad? Eesti Vabadussõda 1918-1920 Koostaja: Taavid Mikomägi Eelsündmsued I maailmasõda • Venemaa sõjast väsinud • Nõrk Venemaa Oktoobrirevolutsioon • Valged • Punased Eesti Vabariik – 24. veebruar 1918 • Vabadusemaitse Eelsündmused Saksa okupatsioon Seoses Saksamaa kaotusega I maailmasõjas taganemine Eesti aladelt Eesti moodustab ajutise valitsuse Punaarmee alustab pealetungi Eestisse Sõja algus 28. nov. 1918.a. algab sõda Venemaa võimsa pealetungiga Narva all. Järgmiseks päevaks on Narva vallutatud Punaarmee jätkab rünnakut ka lõunast Eestlased taganevad Sõja algus Venelastele langevad 1919. a alguseks Jõhvi, Rakvere, Tartu, Tapa ja sihiks Tallinn Eesti sõjajõud 27.nov. 1918. a. N...
16. märtsil 1919 kukutasid sakslased neile tülikaks muutunud Ulmanise valitsuse ja Läti ajutisel valitsusel ei olnud muud võimalust, kui tunnustada Landeswehr'i Läti riigi sõjaväena. Eestit häiris Lätis kujunenud olukord ja teades Landeswehri õigeid eesmärke, otsustas toetada seaduslikku Läti valitsust. Läti ajutise valitsuse ja Saksa peavoliniku vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi Landeswehris olema lätlaste enamus. Kuna aga lätlasi polnud kuskilt võtta, kujunes Landeswehrist baltisaksa armee, mis oli Läti Vabariigi suhtes vaenulikult meelestatud. Nõukogude väed liikusid edasi ja jaanuaris 1919 langesid nende kätte Riia ja Jelgava. Märtsis 1919 võttis Goltz ette kolm piiratud ulatusega pealetungioperatsiooni, mille tulemusena võeti Punaarmeelt tagasi vallutatud linnad ja Punaarmee vastupealetungikatsed tõrjuti. Konflikti algus Olgugi, et Saksa väejuhatus oli von der Goltzile andnud korralduse, millega keelati riigisaksa
ahtal alusel sest kuna Läti rahvusüksused ühinesid peamiselt Punaarmeega, puudus Läti ajutisel valitsusel praktiliselt relvastatud jõud. Seepärast ei olnud Läti ajutisel valitsusel muud võimalust, kui tunnustada Landeswehr'i Läti riigi sõjaväena. Läti ajutise valitsuse ja Saksa peavoliniku August Winnigi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi Landeswehris olema lätlaste enamus. Kuna aga lätlasi polnud kuskilt võtta, kujunes Landeswehrist baltisaksa armee, mis oli Läti Vabariigi suhtes vaenulikult meelestatud. 29. detsembril kirjutas Läti valitus Winnigiga alla leppe, mille kohaselt said Läti kodakondsuse ja kõik õigused (muuhulgas ka õiguse maad saada) kõik Saksa kodanikud, kes neli nädalat olid Läti riigi teenistuses sõdinud. Samal ajal liikusid Nõukoduge väed Läti territooriumil kiiresti edasi. Jaanuaris 1919 langesid Nõukogude vägede kätte Riia ja Jelgava. Läti ajutine
Saksa oli nõus ja nihutas oma maa kaitsepositisioonid Leeduni. Läti ja Saksa huvid langesid kokku, Läti kaitsmine enamlaste pealetungi eest jäi sakslaste kätte. Saksa vabatahtlikud, Läti ajutisel valitsusel muud võimalust, kui tunnustada 7. detsembril Landeswehri Läti riigi sõjaväena. Läti ajutise valitsuse ja Saksa peavoliniku August Winnigi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi Landeswehris olema lätlaste enamus. Kuna aga lätlasi polnud kuskilt võtta, kujunes Landeswehrist baltisaksa armee, mis oli Läti Vabariigi suhtes vaenulikult meelestatud. 29. detsembril allkirjastas Läti valitsus Winnigiga lepingu, mille kohaselt said Läti kodakondsuse ja kõik õigused (muuhulgas ka õiguse maad saada) kõik Saksa kodanikud, kes neli nädalat olid Läti riigi teenistuses sõdinud. Liibavi riigipööre, Edukamalt läks Landeswehril aga 16. aprillil, kui baltisaksa väeosad desarmeerisid Liibavis
taanduma, aga mitte kaugele, Rauna linnuse varamest pandi Landeswehri rünnak seisma. Landeswehrlased suutsid just Läti polgus saavutada edu - raudtee ja maantee vahele tekkis üsna ulatuslik katmata ala - Landeswehr sai võimalus tungida Eesti soomusrongide tagalasse. Soomusrongidel ei jäänud midagi üle, kui tagasi tõmbuda, Lnadeswehr pääses üle Rauna jõe ja lähenes Volmarile. Selleks ajaks sai Eesti pool esimest toetust. Alampolkovnik Reekile tegi muret ka see osa Landeswehrist, mis liikus mööda maateed, saadeti kaitse 6. polgu sapöörikomando ja nende põhijõuks oli soomusauto "Vanapagan". 22. juunil toimusid ägedad kaitselahingu Võnnu ümbruses. Toimusid lahingu Loode raudteejaama ümbruses, Rauna piiskopilossi varametes - 22. juuni õhtuks ei olnud sugugi selge, kumb pooltest peale jääb. 22. juuni õhtul analüüsis olukorda ka Goltz ja jõudis järeldusele, et üheski rindejoones ei ole saavutatud soovitud eesmärki. 23