EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER ÜLDIST · Lühend ERSO · Üle 100 liikme · Vanim järjepidevalt tegutsev sümfooniaorkester Eestis · Loomiskuupäev 18.detsember 1926 · Seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga · Nimi ajaloo jooksul korduvalt muutunud · Kodusaaliks Estonia kontserdisaal. ERSO NIMI · 1926.-1934. Raadio Ringhäälingu orkester · 1934.-1940. Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester · 1940.-1941. Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester · 1941.-1944. Landessender Revali Sümfooniaorkester · Seejärel Eesti NSV Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee Sümfooniaorkester · Alates 1975. ERSO MUUSIKA JA SAAVUTUSED · Repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisloominguni · Peaaegu kõikide Eesti sümfooniliste teoste esiettekanded · Märgitud maailma mainekates klassikalise muusika ajakirjades · Saanud mitu auhinda · Tähtsaim 2004.aastal Eesti esimene Grammy · Plaatide nimekiri täieneb pidevalt KONTSERDID
Raadio-Ringhäälingu trio Hugo Schützi juhatusel. Sellest triost kasvas välja orkester ning 1939. aastaks oli tollase nimega Riigi Ringhäälingu Sümfooniarkestris 39 mängijat. Eesti Riiklik sümfooniaorkester on oma nime muutnud ajaloo jooksul korduvalt. Aastani 1934 nimetati seda Raadio-Ringhäälingu ansambliks või orkestriks, 1934 - 1940 kandis ta nime Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester. 1940. aastal oli ERSO Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester ja pärast seda Landessender Revali Sümfooniaorkester. 1944. aasta sügisel nimetati orkester Eesti NSV Raadiokomitee sümfooniaorkestriks. Nõukogude okupatsiooni oli orkestri nimi veel Televisiooni ja Raadio komitee Sümfooniaorkester ja Eesti Raadio Sümfooniaorkester. Praegust nime kannab orkester 1975. aastast, kuigi kuni Eesti taasiseseisvumiseni olid paralleelselt kasutusel veel nimekujud Eesti NSV Riiklik Sümfooniaorkester ja ENSV teeneline kollektiiv riiklik sümfooniaorkester. Kuigi juba 1975. aastal asendati
". Tsensuur. Ajakirjandus propagandavahend. Gori enesetapp. Lõvi, Laaman, Tõnisson, hukati. Päts arreteeriti, suri vangistuses. Veiler põgenes Läände. Moor tõrjuti ajakirjandusest. Hindrey varjas end. Riiklik propagandatalitus hoidis ajakirjandusel silma peal. Saksa okupat. 41-44. Paar nädalat tsensuurita, siis asus tööle Saksa tsensuur. Info- ja propagandavahendid ajalehed. Päevalehed Eesti Sõna, Maa Sõna ja Revaler Zeitung. Raadiojaam Landessender Reval. Ajakirjad prakt. Likvideeritud, mõned erialaajakirjad. PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA: Stalinistlik, sulaaegne, stagnatsiooniaegne 1944-55 stalinistlik Märksõna: HIRM! Küüditamine jne. Ajakirjandust omas ja juhtis kommunistlik partei. Funktsioon: ideoloogiline mõjutamine, valvamine ja kasvatamine. Uudistes keskne positiivsus ja kommunistliku suhtumise väljendus. Vaid hea uudis on uudis! Temaatika: riiklikud dokumendid, parteikõned, töösaavutused. Uudised
alguses lahendada Wehrmacht'ile, kuna nende ladudes leidus veel vanu relvi ja mundreid. 21 Vaatamata mõnedele vastuoanuliikumistele toetasid mobilisatsiooni enamus kultuuri- ja ühiskonnategelasi, tavakodanikest rääkimata. Mobilisatsiooni toeks võtsid sõna, avaldasid artikkleid ja luuletusi Albert Kivikas, August Gailit, Henrik Visnapuu ja palju teisi. 7. veebruaril pöördus Landessender Reval'is raadiokõnega rahva poole Jüri Uluots ja kutsus igakülgselt mobilisatsiooni toetama. Selles üleskutses nimetas Uluots eestlaste võitlust vabadusvõitluseks Nõukogude Liidu vallutusplaanide vastu. Peale selle korraldas Uluots ka ringsõidu läbi Eesti, et kohapeal selgitada inimestele mobilisatsiooni vajalikkust. Mobilisatsiooni asusid toetama ka Eesti kirikuringkonnad. Kõigel sellel oli mõju ja lühikese ajaga pani ennast kirja ligi 60 000 meest
Tilgari andmeid, kuna need on jäädvustatud oluliselt varem (Tilgar I: 194). 112 Ovid Avarmaa (kl), Ants Sillaots (ts, ak), Olgert Müürsepp (v, as), Kaarel Nemvalts (tr, v), Pripitkin ja Rudolf Tooren (as), Uno Veenre (kb), Ilmar Sütt (dr). 113 Leo Tauts (1914–1973) oli esimesi improviseerivaid džässmuusikuid Eestis, õppis klaverit ja kompositsiooni (H. Elleri juures) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, juhatas mitmeid orkestreid (Vanemuine, Landessender Reval, Eesti Raadio džässorkester), džässpianistina Teddy Wilsoni stiili järgija; sõjajärgseil aastail sai temast üks populaarsemaid levimuusikaheliloojaid. 1960. aastate keskel oli tollajal NSVL-i parimaks peetud Oleg Lundströmi džässorkestri pianist. Tuntud ka oma tehnikahuvi poolest: ehitas endale ise auto, konstrueeris heliplaadistamise seadme (Postimees 1938, 12.05). Tema boheemlaslikest juhtumustest liikus muusikute seas palju anekdootlikke lugusid
subjective echo of reality. The symphony consists of five movements, each bearing an individual form of thought and feeling. The introductory theme of the first movement: Example 64. In the angular inflections the influence of Prokofiev can be felt. The following images appear as the different fabric of the same theme by several instruments, they 1 First performance by the State Broadcasting (Landessender Reval), 18 Aug 1944, Olav Roots conducting. 2 Eesti Sõna 20 Aug. 1944. 3 The Second Symphony was recorded for Estonian Radio in Tallinn, September 1991. The Radio Symphony Orchestra was conducted by Arvo Volmer (1962-). The work was broadcast that November. may rely only upon some motifs not bringing essential changes to the general picture. As an arc to this introspection a miniature recapitulation is given The second movement (Adagio) reflects loneliness and distress:
annaabi.ee 
