Kanepi Gümnaasium Maria Väronen 10. klass http://www.schule-bw.de/unterricht/faecheruebergreifende_themen/landeskunde/modelle/epochen/neuzeit/barock/neumann/index.htm Sündis 1687 Egeris(Cheb), suri 1753 Würzburgis Saksa sõjaväe suurtükiväe insener ja arhitekt Õppis kellavalajaks Saksa 50-margasel rahatähel http://www- personal.umich.edu/~jbourj/ money5.htm Peamised ehitised asusid Frangi- ja Svaabimaal, Reini ääres ja Moseli orus Ehitatud 1743-1772 aastal http://www.pi1.uni-stuttgart.de/conferences/lees04/Photos.html Ehitati 1734 ja 1753
Märgitakse, et liivad võisid liikuma hakata nii inimmõjul kui ka metsatulekahjude tõttu (Matkaklubi, 2011). Tekkimise teooriad Osad teadlased oletavad, et sealsed omapärased kirdest edelasse väljavenitatud ja kaarjad vormid kujunesid esialgselt kunagise irdjäävälja lõhenedes limnoglatsiaalsete mõhnadena ja hiljem on tuul nende pindmist osa ümber puhunud ja luideteks moondanud. 19. sajandi teadmisi kokkuvõttev teos „Baltische Landeskunde” mainib, et peaasjalikult on Alutaguse mäed on taganeva liustikujää servamoodustis. Ka 1920. aastatel peeti kriivasid enamasti taganeva mandrijää servamoodustisteks, mis märgistasid liustikujää seisakuid. Just niiviisi on neid pinnavorme iseloomustanud geoloog Artur Luha 1924. aastal Virumaa koguteoses ( Eesti Loodus, 2008). Johannes G. Granö on neid 1922. aastal siiski pidanud tuule ja lainete tegevuse läbi sündinud liivakuhjatisteks
Tema teiseks tuntumaks tööks on ,,Ida-Baltikumi dendrofloora käsitlus". Laiema tuntuse saavutas Klinge käpaliste (Orchidaceae) süstemaatikat uurides. 20. sajandi esimese poole juhtivaks floristiks ja taimegeograafiks Baltikumis kujunes Tartu Ülikooli kasvandik, Russowi õpilane Karl Reinhold Kupffer, kes on Ida-Baltikumi teemadel avaldanud ligikaudu 350 kirjatööd. Baltimaade loodust tutvustava ülevaateteosena on märkimisväärne Kuppferi koostatud "Baltische Landeskunde" 1911, mille taimkatte peatüki autoriks ta ise ka oli. Kuppfer oli üks esimesi taimestiku kaitse initsiaatoreid Baltikumis. Mitmes kirjutises käsitleb ta ka taimeliikide areaalipiire. Esimese eestikeelse taimemääraja "Kodumaa õiskaswud", avaldasid kooliõpetajad Karl Eugen Niclasen ja Juhan Aidas, kuid kahjuks ilmus sellest ainult esimene vihik. Teiste vihikute käsikirju säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Aastal 1908 asutati Balti Sooselts ning Tooma Sookatsejaam.
Die Schule besuchen – koolis käima Das Abitur – keskkoolilõpuklass Die Universität, -en – ülikool / die Uni, -s Studieren AN+Dativ – ülikoolis õppima / An der Uni studieren Das Studium, -en – õpingud (kõrgkool) Die Sprache, -n – keel Das Fach, -’’er – õppeaine Die Geschichte, -n – ajalugu /lugu, jutustus Das Englisch, Latein, Estnisch, Russisch, Deutch, Französisch Die Physik, Musik, Kunst, Chemie, Turnstunde(kehaline), Mathematik, Biologie, Landeskunde(maaõpetus), Germanistik Eine fünf – viis Eine Eins – üks Flei(ss)ig – usin Besonders – eriti Werden – kelleks/milleks saama Helfen – aitama DATIV Gefallen – meeldima Dativ + Infinitiv Dir gefallen die Sprache/Mir gefällt Musik Klug – tark Faul – laisk Dumm – loll Verdienen – teenima Heiraten – abielluma Diese – see Dieses - -„- die/das/der Dieser - -„- Welche – missugune Jede – iga Der Fachmann – spetsialist Die Fachfrau –
annaabi.ee 
