Sakslaste unistus oli liita Baltikum Saksamaaga. Saklased tahtsid haarata enda kätte 2010 võimalikult suurt osa Lätist, kuid Eesti Rahvaväe jõudmine Läti pinnale oli ebameeldivaks üllatuseks. Sakslased nõudsid Eesti vägede tagasitõmbumist, kuid Eesti sõjaväe juhtkond keeldus seda nõudmist täitmast. Kuna kokkulepet ei saavutatud, tekkis Võnnu linna lähedal kokkupõrge Rahvaväe ja landerveerlaste vahel. Sõja algul vallutasid sakslased Võnnu, sakslased tahtsid sõlmida lääneriikide esindajate vahendusel relvarahu, kuid läbirääkimised ei läinud hästi ning sakslased alustasid uut pealetungi. Otsustav murrang leidis asset Võnnud lahingus, mis lopes eestlaste võiduga. Rahvavägi jälitas veel sakslasi kuni Riiani, kus sõlmiti lääneriikidega rahu. Võnnu vallutamise kuupäeva (23. Juuni) tähistatakse tänini võidupühana.
MÕISTED- Eesti Vabadussõda-iseseisvuse kaitseks ja kindlustuseks peetud sõda Venemaa ja Eesti vahel. Landeswehri sõda-relfakonflikt Rahvaväe ja landerveerlaste vahel. Tartu rahu- Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahuleping (2.veebr.1920) Riigikogu- ühekojaline EV parlament. Riigivanem-valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused. Vapsid-Vabadussõja Veteranide Liit, mis sekkuskriisiaastail poliitikasse,nõudes põhiseaduse muutmist. Vaikiv ajastu-Pätsi autoritaarne diktatuur 1934-1940. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. President-riigipea.
o Hiljem rahvas mõistis vajadust kodumaad kaitsta + tehti ümberkorraldusi sõjaväes ja uueks ülemjuhatajaks sai J. Laidoner. o Juurde tuli ka palju välisabi. o 7.01.1919 tehti vastupealetung, edu Põhja-Eestis. o 14.01 hõivati Tartu. o Maa säästmiseks üritati sõjategevust viia EST välja. o Lätis nõuti baltisakslaste poolt EST tagasitõmbumist. o Tekkis konflik landerveerlaste ja EST vahel o Kujunes Landeswheri sõda, mis lõppes EST võiduga Võnnu lahingus 23.06 o 1919 sõjategevus vähenes. Peale pikki arutlemist toimus 2.02 1919 Tartu rahukonvenents kus kirjutati alla rahulepingule. EST välispoliitika o Suurim osa oli V, kuid ohtu nähti ka S-s. Turvalisuse tagamiseks hakati arendama EST diplomaatiat o Balti liit Soome, ESR, Läti, Leedu, Poola. Sõjalis-poliitiline koostöö.