............................. 2 1 KEHALINE AKTIIVSUS JA SELLE MÕJU TERVISELE........................................... 3 1.1 Kehalise aktiivsuse vajalikkus................................................................................... 4 1.2 Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid........................................................................5 1.3 Lapse jalgade areng....................................................................................................6 1.4 Lampjalgsuse tekke põhjused ja ennetamine ............................................................7 1.5 Õiged jalatsid............................................................................................................. 8 1.6 Harjutusi pöiale..........................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................................. 10 ALLIKAD.....
Lampjalgsus Lampjalgsus Lampjalgade korral on tegemist pöiavõlvide lamenemisega. Lampajalgsust esineb 20%l täiskasvanutest. Normaalselt on inimesel seistes jalatallal risti ja pikivölv. Ristivölv kulgeb veidi allpool varbaid tallaga risti. Pikivõlv asub pöial sisemisel pinnal suunaga kannast varvasteni. Lampjalgsuse tekkepõhjused Jalalaba piki ja ristivõlv kujunevad välja kasvamise jooksul ning täiskasvanueaks peaksid normaalsed võlvid olema tekkinud. Vahel võib aga võlvide kujunemine häiruda ning ka täiskasvanul esineb lame jalatald. Lampjalgsuse põhjuseks võivad olla ka muutused jalalaba liigestes ja luudes, kas eelneva trauma tõttu või liigeseid moondava haiguse ehk artroosi tagajärjel. Lampjalgusust esineb ka lastel, sel juhul on
Kui lapsel on juba varases eas välja kujunenud liikumisharjumus ja vajadus regulaarselt füüsilisi harjutusi teha, siis hilisemas üleminekuaes kinnitub sisemine vajadus aktiivseks ja terveks eluviisiks (Pantšenko, 2005). Mõõdukas regulaarne kehaline aktiivsus lapseeas on oluline normaalse luustiku kujunemiseks ning suurema luukoe tippmassi saavutamiseks ja säilitamiseks täiskasvanueas soodustab eelkoolieas normaalsete pöiavõlvide (lampjalgsuse ennetamine ja ravi) ja sirgete jalgade kujunemist (X- ja O-jalgadest vabanemine) soodustab lihaskoe arengut, mis on vajalik sirge rühi kujunemiseks, ning lihasjõu suurenemist suurendab aeroobset võimekust ehk võimet pikka aega teha mõõduka kuni suure intensiivsusega kehalist tegevust arendab ka teisi kehalise võimekuse liike, nagu painduvus, lihasvastupidavus, tasakaal ja kiirus
Antud referaadis kirjeldan enda erialaga seotud ohtudest ja selle tegurite mõju seadusandlikest aktidest Eesti Vabariigis kui ka Euroopas. 1. Töötingimuste elemendid 1.1 Füsioloogilised Tööasend- seisva töö puhul on lülisammas kõver, seisev tööasend on liikuvaim asend, mille puhul on töötajal hea ülevaade tegevusväljast, kuid pidev seismine väsitab. Ohtudeks sellisel juhul on veenilaiendite teke jalgadel koos oma tüsistustega, lampjalgsuse teke, rühihäirete arenemine. Hügeenilised tingimused- lähtuvad töökeskonnast füüsikalised, keemilised, bioloogilised, tolm. Praktiliselt kõiki neid tegureid on võimalik mingil moel mõõta. Esteetilised elemendid: · Värvid- mõjutavad inimest füsioloogiliselt, psüühiliselt ja esteetiliselt. Oluline on ruumi ja töökoha värvilahendus. Füüsilist koormust nõudev töö vajab sooje toone nende virgutava toime tõttu.
tagajärjeks valu (radikuliit); 2. Muutus vaagna ehitus (inimese vaagen on laiem ent lamedam kui inimahvidel, kuid ristluulülid on liikumatult kokku kasvanud- inimesel on imetajatest kõige raskem loomulik sünnitus); 3. Suur koormus alajäsemetele (liigespindade kulumine, võivad tekkida pidevast püstiseismisest erinevad häired nt veenilaiendid, millest võivad tulla rasked troofilised haavandid, lampjalgsuse taasilmnemine); 4. Liikumiskiiruse vähenemine (sprinter 36- 38 km/h; karu mingi 55-60 km/h); 5. Siseorganite kaitse vähenemine (siseorganeid kaitsevad ainult kõhulihased). Positiivne- 1. vabanesid esijäsemed, sai kanda järeltulijaid kaasas kanda, oluline sest inimese järglased on sündides väga abitud; 2. Paranes esijäsemete kordinatsioon ja seose ruumilise nägemisega, inimese esijäsemed on evolutsioonis muutunud väga osavateks manipuleerimis vahenditeks (motoorika hästi arenenud)
annaabi.ee 
