et ühiskond oleks veatu ja pidevalt arenev. Ka loodus, keda võib pidada raha- ja valitsemisehulluses erapooletuks, peab vajalikuks mõnikord loodud lammutada. Olgu katastroofiks tsunami või mõni kena naisnimega orkaan, tagajärjed on masendavad. Kelle poole siis näpuga näidata? Asja positiivne külg on see, et loomine ja lammutamine on koos eksisteerivad vajalikud tegevused. Kui üks toimiks ilma teiseta, siis kaoks tasakaal. Lõputult ei saa luua ilma, et vahepeal midagi ei lammutataks ning vastupidi. Lammutamine peabki olema vast lihtsam sellepärast, et see on loomise alus. Kui me tihti tahtlikult või tahtmatult ei puistaks neid asju tükkideks mis meil juba on, siis me ei oska luua ka midagi uut. See on põhjus sellele, miks aegajalt vanast saab uus. Leiutamine saab alati alguse mingisugusest uuest vajadusest. Siin, aga ei ole põhjendus neile, kes lõhuvad näiteks bussipaviljone. Ärritav fakt on veel see, et
mistõttu neid esindasid eelkõige ametnikud, osalt ka juristid ning viis kuus kaupmeest. Seisused olid üksmeelsed riigiametite müüki kaotades, teistes küsimustes ilmnesid erimeelsused. Kõige mõjukamalt taotles muutusi komas seisus. Eriti taheti piirata aadli omavoli ja eesõigusi. Valitses arvamus, et aadel peaks olema ainult sõjaline seisus, kelle ülesanne on maa kaitsmine välisvaenlaste vastu. Kaugele minev oli kolmanda seisuse nõue, et lammutataks aadli lossid, mis ei ole piirikindlused, ja keelataks duellid. Kolmanda seisuse raames esindatud kodanlus taotles kaubanduse vabadust, kuid nõudis tsunftide kaitset. Hoopis radikaalne oli kolmanda seisuse nõue, et kehtestataks põhilised seadused, nagu kunagi olid olnud Prantsusmaale asunud frankidel. Toetati tugevalt kuningavõimu. Esitatud taotlused jäid seekord siiski rahuldamata. Generaalstaatidest ei tekkinud parlamenti, nad
Geniaalne puulõikemeister Aubrey Beardsley tegi Oskar Wilde'i näidendile ,,Salome". Peagi seadis uus stiil end sisse Euroopa suurlinnade tänavapilti.Pariisi metroojaamade sissekäigud on puhtal kujul juugendi ilming. Need kaunistavad siiamaani Pariisi. Ning isegi Gustave Eiffeli püstitatud torn võib tähendada art nouveau'le omast ornamentikat. Praegu on see Pariisi sümbol, kuid 1889.aastal nõuti lausa, et see koledus maha lammutataks. Peagi oli uus stiil täielikult vallutanud moe- ja reklaamikunsti. Belgias esindavad seda stiili sisearhitektid Victor Horta ja Henry van de Velde. Tegemist oli suure fantaasiaga kunstnikega, kes mõjutasid sisustust kuni Esimese maailmasõjani. Suurim austria juugendistiili viljeleja oli Gustav Klimt. Erilise taseme saavutas art nouveau Hispaania linnas Barcelonas, kus arhitekt Antoni Gaudi ehitas selles stiilis
Asi jõudis Anstu kõrvu ja ta kutsus noore Jürka oma jutule. Kärkis küll alguses ja ähvardas vanglaga, kuid jättis asja sinnapaika. Järgmisel päeval kohtas noor Jürka Eleonooret jälle poes ja ütles, et ta meeldib vist Eleonoorele, mispeale tüdruk Noort Jürkat vastikuks kutsus ja minekut tegi. Varsti tahtis Ants (kes oli vahepeal nii palju maad soetanud, et see nüüd Põrgupõhjaga kokku puutus) Põrgupõhjal muudatusi teha. Tahtis, et vanad hooned lammutataks, et need maaks teha ja et uued elumajad, kuhu Jürka perega peaks minema, tuleksid kohe metsa kõrvale. Jürka oli sellele küll vastu, kuid Ants veenis ta ümber ja plaanitu tehti teoks. Samas tõusis aga Jürka rent. Noore Jürka võttis Ants aga peale peksmiste eest vangisolekut poetöölt ära ja pani masina taha tööle. Kui Ants ja Jürka jälle põrgust ja patust rääkisid, ütles Ants Jürkale, et ega ta ei tohi Jürka käest üleliia renti ega midagi muud võtta, sest
annaabi.ee 
