lakitakse. 5.1.2 [H3] Vanadest pottidest uus tore ahi Kahhelahju tegemine vanadest pottidest nõuab tähelepanelikku, oskuslikku ja kannatlikku meistrit. Kuid lõpus saab osaks mitme põlvkonna tänu. 5 5.1.3 [H3] Lammutamine Vanad ahjupotid sobivad hästi uue ahju ladumiseks. Oma elutöö teinud kahhelahi, mille lõõrid on umbes või tulekolle liigselt pragunenud, tuleb lammutada ettevaatlikult. Parima tulemuse saab siis, kui lammutajaks on sama pottsepp, kes selle ahju ka hiljem uuesti üles ehitab, olgu samas või hoopis uues kohas. Enne lammutamist on mõistlik ahi igast küljest üles pildistada, üle mõõta ja kivid nummerdada maalriteibist siltide abil vasakult paremale. Nummerdusviis märgitakse paberile üles, selguse mõttes oleks hea kahhelhaaval nummerdatud ahi enne lammutamist veelkord igast küljest üles pildistada. Lammutamine peab toimuma ülalt alla ja seest väljapoole. Esmalt eemaldatakse
raskemetallide soolad, rasvhapped ja kolesteriinijäägid, toimub organismi täielik puhastumine. Saunale eelnevalt ning saunas olemise ajal soovitatakse juua palju vett. Saun leevendab kroonilist väsimust, lihasevalu, elavdab närvisüsteemi, potentsi, kergitab kasvuhormoonide taset, muudab reipaks, vähendab stressi, puhastab nahka ja parandab selle väljanägemist ning tarbimisel puudub ealine keeld. Infarpunasaun on tõhusaks tselluliidi lammutajaks. Saunaline põletab 30 - minutilise seansiga üle 600 kcal. Infrapunasauna ei soovita võtta nendel, kel südamega või nahaga probleeme, sarnaselt leilisauna puhul. Soolasaun Sool on rahvameditsiinis juba ammu tuntud oma erakordsete omaduste poolest. Soolaga ülehõõrumine saunas mõjub nahale kooriva hooldusena ja saunast väljudes tundub teie nahk tõeliselt siidisena. Soolase õhu sissehingamine mõjub aga profülaktilise hooldusena hingamisteedele. Kuna õhu
loometee suund kohe realismile. Loomingu kõrgaeg 1898-1905 ,,Paised" (I 1899) : ,,Ühe härja elulugu", ,,Marjad silmas" (II 1900) : ,,Issanda kiituseks" (III 1901) : ,,Tulge appi!" ,,Teatajas" (1901) ,,Oheliku onu jõulunägemine" ,,Paisetes" analüüsib publitsistliku otsekohesusega kaasaja sotsiaalseid olusid, avab ühiskonnas asetsevaid teravaid vastuolusid, nõuab inimlikke õigusi ja elamisvõimalust, ajakriitiline. Tema jutud põhjustasid vaidlusi, peeti vana lammutajaks, uue ehitajaks, tunnistati eesti kirjanduses realismi isaks. Romaan ,,Rahvavalgustaja" (1904) - vaatleb satiiriliselt väikese kirikualeviku olustikku, vaimset läppumist, elanike väikekodanliku mentaliteedi tühisust ja labasust. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 23 Jutustus ,,Kolonist" (1906) Tallinnasse kolides hakkas osalema seltside tegevuses, taotles eesti keelele suuremaid õigusi koolis,