Endla soostik) • Vooremaa (madalsood, järvelise tekkega: Kivijärve, Kaiavere) VII Kesk- ja Ida- Eesti suurte soode valdkond (31%) • Peipsi nõo põhjaosa (vettpidavad setted, rannamoodustised; peamiselt raba, palju siirdesoid, läbimatud märealad: Puhatu soostik (468 km2), Muraka-Ratva) • Peipsi nõo loodeosa (soodevaene) • Võrtsjärve nõgu ja Peipsi nõo keskosa (Emajõe suudmealal) (Suured lammisood, madalsoo; Võhma, Parika, Soosaare, Põltsamaa, Laeva, Sangla (342 km2), Ulila, Emajõe-Suursoo) • Peipsi nõo lõunaosa ( Enamasti rabad liivadel, madalsood üleujutatavates piirkondades; Meelva, Uulika, Kalsa) VIII Lõuna – Eesti kõrgustike väikeste soode valdkond (18%) • Kõrgustike orustatud alad ja kõrgustikevahelised nõod (Sügavad kitsad ürgorud lavajal kõrgendikul. Hea drenaaž. Sood orgudes,järvelise tekkega, madalsood
Amazonas) äärsetel madalikel ja madalatel rannikualadel. Kui turvast on üle 30 cm soo. Kui turvast alla 30 cm soostunud ala. Madalsoo (minerotroofne) peamiselt põhjaveest (nõlva- ja pinnasevesi) toituv, soo arengu esimene rohketoiteline etapp. Rohurindes rohkesti tarnu. Läbivooluline metsatunud madalsoo on lodu. Survelistest põhjavetest toituvad allikasood, deltasood, lammisood. Soo pind on tasane või nõgus. Siirdesoo turbalasundi tüsenedes kujunev madal- ja kõrgsoo vaheaste. Põhjavee osatähtsus on väiksem. Mätastel kasvab rabataimestik, mätaste vahel madalsootaimestik. Kõrgsoo e. raba (ombotroofne) soo arengu vähetoiteline lõppjärk. Saab vett ainult sademetest, mineraalained pärinevad tolmust. Soo pind on kumer.
soodest järel vaid kolmandik. Suurim soo on Lääne-Lapis Rootsi piiri ääres asuv Teuravuoma soo pindalaga 7000 ha. Rootsis on soode all 15 % pindalast, Norras umbes 6 %. 1930. aastatel oli Norras soode all aga 13,5 % - kuivendamise ja turbakaevandmise tõttu on need alad vähenenud poole võrra. Poolas hinnatakse soode osakaaluks 10 % pindalast. Põhjamere madalatel rannikualadel, kus asuvad tõusuvetega jõgede suudmelahed, näiteks Saksamaal ja Hollandis, on tekkinud enamasti madalad lammisood. Hollandis ja Ida-lnglismaal asuvad madalikerabad on liiga vesised ja sealt on raske turvast koguda. Suurbritannias on kahjustatud või hävinud 90 % soodest. Samuti on paljud Kesk-Euroopa riigid oma sood peaaegu täielikult üles harinud. Euroopa suurimad sooalad Prõpjatsi sood asuvad umbes 100 000 km2-l (kaks Eestit) Lõuna- Valgevenes ja Edela-Ukrainas Prõpjatsi jõe ümbruses. See oli üks väheseid soid Euroopa
annaabi.ee 
