Tüüpide grupp: lammimullad ehk alluviaalmullad Tüüp: lammikamarmullad ehk kamaralluviaalmullad Alltüüp: primitiivsed nõrgalt kamardunud lammimullad Alltüüp: kihilised lammikamarmullad ehk kihilised kamaralluviaalmullad Alltüüp: teralisedlammikamarmullad ehk teralised kamaralluviaalmullad Variandid harilikud ... süvagleistunud ... Tüüp: lammikamargleimullad ehk kamargleialluviaalmullad Alltüüp: primitiivsed lammigleimullad ehk primitiivsed gleialluviaalmullad Alltüüp: kihilised lammikamargleimullad ehk kihilised kamargleialluviaalmullad Alltüüp: teralised lammikamargleimullad ehk teralised kamargleialluviaalmullad Tüüp: turvasjad lammimullad ehk turvasjad alluviaalmullad Alltüüp: nõrgalt turvasjad lammimullad ehk nõrgalt truvasjad alluviaalmullad Alltüüp: tugevasti turvasjad lammimullad ehk tugevasti turvasjad alluviaalmullad Variandid: harilikud ...
perioodiline üleujutus, mille käigus kantakse setteid lammialale. Kesklammi settib mudajad setted. Lammimuldade viljakus kasutamissobivus oleneb veetaseme kõikumisest. Sellest sõltub ka lamm: 1) lammiaasad suhteliselt kuivemad. Eesti parimad, saagikamadlooduslikud rohumaad. 2) lammiluhad 1) Lammi kamarmullad Ak kuivemad lammi alad, olenevalt setetest jagunevad: a) Teralised Akt (kõige paremad lammimullad) b) Kihilised Akk 2) Lammigleimullad AG a) Teralised lammigleimullad Agt b) Kihilised Agk c) Mudajad Agm 3) Turvastunud lammigleimullad AG pindmiseks kihiks on <30cm turbahorisont 4) Lammimadalsoo AM X Tüüp Sooldunud rannikumullad Ar on mullad, mis paiknevad mere vahetus läheduses. On mõjutatud mere soolasest veest. Ranniku mullad on kõige nooremad mullad. 1) Rannikugleimullad ArG vahetult seal, kus meri loksub
alale Tingimused: madal temperatuur, anaeroobne keskkond Lähtekivim: endised, kaasaegsed alluviaalsetted Taimkate: liigiline koosseis erinev. Lammiaasad üleujutus lühiajaline, põhjavesi sügaval. Lammiluhad üleujutus kestvam, põhjavesi kõrgem, söödaväärtus madal. Levik: Kasari, Navesti, Pärnu, Emajõe äärsed alad Jaotus: lammikamarmullad A(k)g MKT: naadi teralised Akt kihilised Akk lammigleimullad AG märjemad MKT: sõnajala teralised AGt kihilised AGk mudajad AGm turvastunud lammimullad AG1, pindmine kiht 30cm turvas MKT: sõnajala lammimadalsoomullad AM pindmine kiht madalsooturvas MKT: lodu Mullastiku valdkonnad 8 valdkonda ja 20 allvaldkonda a. Põhja-Eesti valdkond (ka Lääne pool ja saartel) rendsiinade valdkond 31,8% b. Kesk-Eesti pruunmuldade valdkond 17,2% c. Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud muldade valdkond 20,7% d
kesklammile, suhteliselt vähe terrassiäärsele alale Tingimused: madal temperatuur, anaeroobne keskkond Lähtekivim: endised, kaasaegsed alluviaalsetted Taimkate: liigiline koosseis erinev. Lammiaasad - üleujutus lühiajaline, põhjavesi sügaval. Lammiluhad - üleujutus kestvam, põhjavesi kõrgem, söödaväärtus madal. Levik: Kasari, Navesti, Pärnu, Emajõe äärsed alad Jaotus: lammikamarmullad A(k)g MKT: naadi teralised Akt kihilised Akk lammigleimullad AG märjemad MKT: sõnajala teralised AGt kihilised AGk mudajad AGm turvastunud lammimullad AG1, pindmine kiht 30cm - turvas MKT: sõnajala lammimadalsoomullad AM pindmine kiht madalsooturvas MKT: lodu Mullastiku valdkonnad 8 valdkonda ja 20 allvaldkonda a. Põhja-Eesti valdkond (ka Lääne pool ja saartel) rendsiinade valdkond 31,8% b. Kesk-Eesti pruunmuldade valdkond 17,2% c. Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud muldade
annaabi.ee 
