Võrgusilma suurusega saab reguleerida kalapopulatsiooni vanust. Heeringas, tursk, koha (Atlandist) ja ansoovis (Vaiksest ookeanist) on juba ülepüütud. 3.2 Söödavad selgrootud · Karbid (austrid, söödav rannakarp) · Krevetid · Vähid (merivähk e lobster) · Krabid · Kalmaarid ja kaheksajalad 5 6 3.3 Vetikad Inimese poolt kasutatavad merevetikad: · Pruunvetikad (Phaeophyceae) o Laminaria, Undaria, Fucus · Punavetikad (Rhodophyceae) o Porphyra, Furcellaria · Rohevetikad (Chlorophyceae) o Enteromorpha, Monostroma Milleks vetikaid kasutatakse? · Söögiks (Jaapan, Hiina, Korea) (sushi, "merikapsas") · Toiduainete tööstuses (agar, alginaadid, karrageenid) jäätis, marmelaad (estagar Furcellaria ´st) · Loomasöödaks (rannikualadel) söödalisandid (min. ained, vitamiinid)
Kõige rohkem merevetikaid tarbitakse Jaapanis. Neid kogutakse seal 330 000420 000 tonni aastas. Jaapanis süüakse rohkem kui 50 liiki vetikaid. Vetikad annavad roogadele hea maitse, samas on neil ka suurepärased tervistavad omadused. Merevetikad on tavaliselt hämmastavalt vitamiinirikkad: neis on nii süsivesikuid kui ka rohkesti soolasid ja vitamiine, eriti C vitamiini. Samuti sisaldavad nad rohkem joodi kui ükski teine looduslik aine. Kõige rohkem kasu toovad inimestele lehtadru Laminaria liigid, mida nimetatakse ka merikapsaks. Ammustes aegadest alates kasvatatakse lehtadru ka toidutaimena. Temast valmistatakse mitmesuguseid toite, suupisteid ja maiustusi. Lehtadru kuulub ka mõnede suppide ja salatite koosseisu. Nüüdisajal valmistatakse lehtadrust drazeekomme, mida soovitatakse tarbida joogivaeguse korral joogivees ja toidus. Vetikate Kasutamine Toiduks Pruunvetikat kasutatakse agari valmistamisel. Agar on aine mis
koloonialine; (x) hulkrakne 5 Levik: (x) peamiselt meres; () peamiselt magevees; (x) peamiselt kaldavöötmes; () peamiselt planktonis; () peamiselt ookeanide keskosas; () peamiselt jõgede ja järvede litoraalivööndis kividele kinnitunult Viburid esinevad: (x) zoospooridel; (x) gameetidel; () vegetatiivsetel rakkudel () puhkerakkudel Laminaria tihnikute netto produktsioon; (C m-2 aasta-1) võib ulatuda: () 1-2 g; () 10-20 g; () 200-500 g; (x) 1-2 kg; () ¨ule 3 kg Liike on teada: () 200-300; (x) 1500-2000; () 300 - 500; () 700-1200; () 5000 Haptophyta e haptofüüdid Eluvorm: (x) enamasti üherakulised monaadid; () enamasti harunemata niidid; () enamasti hulkraksed; () enamasti amöboidsed; () enamasti kokkoidid Iseloomulikuim tunnus: () kolme viburi esinemine; () ränisoomuste esinemine () viburit katavad
kuna vees esineb hõljum (füto- ja zooplanktoni näol), mitmesuguseid aineosakesi, (particles) ja nn. kollane aine (lahustunud orgaanilised, sealhulgas humiinained), mille jõed toovad merre. Suurematel sügavustel domineerib roheline värvus. Atlandi Ookeani Euroopa rannikul valdavad rannikuvete tüübid 1-3, eufootiline vöönd ulatub kuni 45m sügavusele. 8.- 9. rannikuvee tüüp esinevad tugevasti reostunud merelahtedes. Näiteks kasvab Põhjameres Helgolandi lähistel pruunvetikas Laminaria kuni 8 m sügavusel, sama liik ulatub Vahemeres kuni 95 m sügavusele. Väga praktiliseks ja lihtsaks vahendiks valgustingimuste hindamiseks on nn. Secchi ketas (so. 30 cm läbimõõduga valge ketas, mis on kinnitatud mõõtnööri külge). Mõõdetakse sügavust, mille juures ketas pole enam nähtav. Veetaimede fotosüntees saab toimuda ainult kindlates valgustingimustes. Oluline on nii üldine valgusenergia hulk kui ka selle kvaliteet, st. spektraalne koosseis
paljunemisrakkude eripära, kasutamine. Paljude liikide rakumahlas joodiühendeid. Hulkraksed, ca 1500 liiki, kuni 50-60 m pikad. Enamasti kuni 20 m sügavusel (alati <100 m),sõltumata kliimavööndist. Suurimad neist võivad anda biomassi. Magevees pole! Vegetatiivne paljunemine: talluse jagunemine. Moodustavad kohati veealuseid “metsi”. Tallus (ingl. kelp) meenutab varre ja lehtedega õistaime, kuid ei koosne neile vastavaist kudedest. PALJUSID LIIKE TARVITATAKSE TOIDUKS (Laminaria), potase ja joodi tootmiseks, põlluväetisena (Fucus) 10. Rohevetiktaimed – üldine iseloomustus ja suurtaimede hulka kuuluvad tähtsamad taksonid meie vetes. ROHEVETIKTAIMED Chlorophyta Chl a, Chl b domineerivad teiste pigmentide üle, kuid ka karotiinid ning 10 erinevat ksantofülli. Keemiliselt sarnased kõrgemate taimedega e. taimedega kaasaegses käsitluses. Varuaineks enamasti tärklis. Rakukesta seesmine kiht tselluloosist, välimine pektiinainest. Tallus mõni μm kuni
27 Enamasti levinud meredes ja ookeanides, harva magevees. Agarik toodetakse tarrendainet (marmelaadi tootmine jmt). Pruunvetiktaimed Evolutsiooniliselt veidi nooremad, arenenud punavetiktaimedega paralleelselt. Kasvavad keskmiselt kuni 20 m sügavuseni, mõnikord väga suured ja ehtsa taime sarnased. Olulisel kohal merede madalvete toiduahelas, samuti varjepaigad elustikule (veealused metsad). Toidutaimedest näiteks lehtadru (Laminaria saccharina) sisaldab palju kilpnäärmele kasulikku joodi. Meil müügil nn merikapsa nime all. Sisaldavad mineraalaineid, kasutatakse väetisena (ka meil varem rannikualadel väetati põlde põisadruga). Rohevetikad Enamik rohevetikaid elab mageveekogudes, kuid on ka mereveelisi või õhkkeskkonnas niisketel pindadel elavad liike. Rohevetikatel on olnud maismaataimedega ühine eellane, sest neil on roheliste taimedega samad fotosünteesivad pigmendid ning varuaineks on tärklis.
annaabi.ee 
