Papilloomviirused Papilloomviirus e. Human Papilloma Virus mõjutab inimese epiteelkoerakkude normaalset arengut, mille tagajärjel algab rakkude kasvajataoline vohang. Papilloomkasvajate vormid: Nahapinnast kõrgemad käsnad, mis kobaratena meenutavad lillkapsast Lamedapinnalised papilloomid, mis võivad asjatundmatule silmale olla raskelt avastatavad Paapulid Nakatumine: Nakatutakse otsese kontakti teel Viirus võib jääda rakkudesse pikaks ajaks, kuni tekivad haiguse arenguks soodsad tingimused Enamasti tabab papilloomviirus suguelundeid, aga ka suuõõnt, kõri ning nahka kätel ja jalgadel Tagajärjed: Eriti oluline osa on inimese immuunsüsteemi muutusel Tavaliselt on papilloomviiruste mõjul tekkinud koemuutused healoomulised
soodsad tingimused. Kondüloome on võimalik diagnoosida juba läbivaatuse käigus. On võimalik ka laboratoorne koe uuring ja viirustüübi täpsustamine. Tavaliselt on papilloomviiruste mõjul tekkinud koemuutused healoomulised. Teatud papilloomviiruse tüübid suurendavad riski pahaloomuliste kasvajate tekkeks (Põder 2010). Vormid: · nahapinnast kõrgemad käsnad, näiteks soolatüükad ja nn. teravad kondüloomid, mis kobaratena meenutavad lillkapsast · lamedapinnalised papilloomid · paapulid - ümarad, nahapinnast pisut kõrgemad 5.1.Ravi Eesmärgiks on kaebusi põhjustavate kondüloomide eemaldamine ning viiruse ülekande võimaluse vähendamine. Enne kondüloomide ravi tuleks uurida teiste sugulisel teel levivate haiguste suhtes, kuna need võivad aktiviseerida HPV nakkuse ja tulemuseks on ebaõnnestunud ravi. Sõltuvalt kondüloomide asukohast valitakse sobiv ravimeetod.
krabihüljes, kes ammutab neid suutäite kaupa, kurnates saagi sakiliste hammaste abil. Ühel toidukorral 8 kg hiilgevähke. Aastas söövad krabihülged 60 miljonit tonni hiilgevähke. Antarktika rannik on ohtlik: vaid 5 % sellest on kividega palistatud; ülejäänut katavad massiivsed jäälaamad, mis mere poole nihkuvad. Neid jäälaamasid toidavad liustikud, mis sisaldavad endas tuhandete aastate vanust jääd. Jää murdub ja merre jäävad ujuma 200m kõrgused jäämäed, mis on lamedapinnalised jääplaadid 90% jääb vee alla. Maad ümbritseb ajujää vöö, mis kasvab põhja poole 4km päevas. See on paar meetrit paks ja talve lõpuks 3 korda suurem kui Austraalia. Tõusu ja mõõnaga ajujää tõuseb ja vajub ajades merepõhja mudasse sügavaid vagusi. Meriteod jt. limused liiguvad sügisel sügavamasse vette, et laiakslitsumisest pääseda ja roomavad kevadel madalikele tagasi. Antarktika meriteod elavad üle 100a.
annaabi.ee 
