ajaloo (eriti kreeka keele) professoriks. 1634 Hollandisse tuuakse Türgist esimesed tulbisibulad. Peagi saab tulbist hollandlaste lemmiklill, algab tulbihullus, mis lõpuks laostab riigi majanduse. Loe Dumas-isa romaani ,,Must tulp". 1635 Reiner Brockmann abiellub Dorothea Temmega. 1635 36 Teel Venemaa kaudu Pärsiasse viibib Paul Fleming Holstein-Gottorpi hertsogi õukondlasena Tallinnas. Flemingi eestvedamisel asutavad gümnaasiumi professorid lamburiringi, kus tegelevad usinasti luuletamisega mitmes keeles. Loe Herbert Salu romaane ,,Lasnamäe lamburid" ja ,,Siiditee serval". 163536. Rembrandti maal ,,Autoportree Saskiaga". 1636 Reiner Brockmann eestindab oma esimesed kirikulaulud. 1636 Pedro Calderón de la Barca avaldab kuulsaima hispaania barokkdraama ,,Elu on unenägu". 1637 Heinrich Stahl avaldab (nüüd juba Tallinnas trükitud) eestikeelse lauluraamatu, teise osa pastoreile mõeldud käsiraamatust ,,Hand- und Hauzsbuch...".
säilinud u 1000 luuletust, luulering Emajõe Muusad. Tallinna luule on isikupärasem, eeskujuks Horatius, oluline mängulisus, säilinud on epigramme, satiirilisi luuletusi. Saksa barokk viljakas, loodi keeleseltse, kirjanduses tähtis Opitz, kes tegi luules karmid reeglid. Parim saksa luuletaja sellest ajast on Paul Fleming, kes sattus Tallinna 1965. a Pärsia saatkonna koosseisus (reisist Adam Oleariuse "Uus Pärsia reisikiri"). Ta moodustas Saksamaa moe järgi oma lamburiringi harrastusluuletajatest, kuhu kuulus gümnaasiumiprofessoreid, pastoreid jt. Seltsi liikmed tutvusid Opitzi seisukohtadega ja arvestasid neid oma värsistustes. Juhuluuletustest mainekamad pulmalaulud. Kaalukamaks eesti keeles luuletajaks oli Reiner Brockmann, kes kirjutas esimese eestikeelse luuletuse " Carmen Alexandrinum Esthonicum". Lamburringi kuulus ka pastor Georg Salemann, kes oma pulmalaulus "Laddina- ninck Saxa-Keelet..
seisukohalt. Juhuluuletustest mainekamad on pulmalaulud, kaalukamaks eesti keeles luuletajaks oli Tallinna gümnaasiumi kreeka ja ladina keele õpetaja Reiner Brockmann, tema eesti keeles kirjutamine oli pigem keelehuvi, mitte eesti kirjanduse loomishuvi. Brockmanni juhuluuletused laadilt baroksed salongiluuletused, autor polnud vorminõudlik. Avaldas esimese teadaoleva eestikeelse pulmalaulu 1637. Brockmanni tollaegne eestikeelne luueharrastus sai eeskujuks toonastele värsimeistritele. Lamburiringi kuulus ka Tallinna Pühavaimu kiriku pastor Georg Salemann, ülistab eesti keelt ja arvab, et eesti keeles tuleb samuti laulda. Palju tugevaid juhuluule näited on aga anonüümsed ( pulmalaul "Armasz kallisz kuldene Wend" ja "Pulma Laul"). Kirjanduslikumlt tagasihoidlikuma juhuluule sekka kuuluvad matuse-, leina- ja pühendusluuletused. Juhuluule kaudu avaneb kunstluule vaevaline algus, milles aga peegeldub tähenduslikke aspekte luulekeele ja eesti rahvakeele arengust. 5
annaabi.ee 
