Looduskultus Draamazanrid õpetlikkust. Rahvalik huumor ja Filosoofilised Draamas tehti normiks iroonia teosed aja-, koha-, ja Eri maades vastandlikud tegevusühtsuse suunad: põhimõte. Itaali marinism, Luules hinnati puhtaid lamburiluule riime. Hispaania luule, draama Saksamaa aristokraatlik suund, rahvalik suund Inglismaa - intellektuaalsus Arhitektuur Arhitektuur Arhitektuur Massiivne Proportsionaalsus Lihtsus Monumentaalne Kuldlõike reegel Rangus Küllastunud Kirikud, palazzod Reeglipärasus
ülepaisutatud stiil Väline ilu ei ole dominant vaid isiksus on Afektiteooria (afekt-ülipiiripealne seisund. Muusikas palju erinevaid stiile.) Pillamine, meelelahutus (Rokokoo stiil-baroki haru) Pessimism, meeleheide Virtuoosne tehnika Müstika Liikuvus Kirjandus Erinevad suunad: Itaalia 1) Marinism ( G.Marino. Tumedad jõud, värvid, deemonlikkus) 2)Lamburiluule Hispaania Domineeriv. Renessanslik stiil ei kao ära. Põhizanrid: a)Luule (Kultism e. gongorism -palju metafoore. Gongora) b)Draama (Esindaja Pedro Calderon : "Suur maailmateater") Saksamaa a)Aristokraatlik suund. Domineerib armastusluule. Palju detaile. M. Opits. Paul Fleming. b)Rahvalik räme, sarkastiline. Grimmelhausen "Simplicius..." Inglismaa Shakespeare traditsioonide jätk.
Ning ka tegeliku armuelu toorusest, omakasupüüdlikkusest ja ühiskondlikest pattudest. (140) Kuid hiliskeskaeg on veel nii läbinisti aristokraatlik ja nii kaitsetu ilusa illusiooni suhtes, et kirg loodusliku elu vastu ei suuda veel tekitada jõulist realismi, vaid piirdub oma rakenduses kurtuaassete kommete kunstliku kaunistamisega. (140-41) Nii saab pastoraalist see ala, kus areneb loodustunde kirjanduslik väljendus. .... Kaasandena pakub lamburiluule üksjagu veetlevat realismi. Maaelu kirjeldus Christine de Pisani luuletuses Le dit de la pastore [Lamburneiu lugu] avab uue zanri. (141) Õiged ülemused, nii naised kui vaimulikud, polnud valitsejad vaid hoidjad. (142) Armastuse kaunist mängu mängiti eluvormina edasi rüütellikus stiilis, pastoraalses zanris ja roosiallegooria kunstiküllases lavastuses, ning kuigi igast küljest kõlas kõigi nende
Creutz ja Franzen => erinevalt soomekeelsest luulest on 18. saj lõpu rootsikeelsel lüürikal pakkuda nimetamisväärseid luuletajaid: Frese, Creutz, Franzen ja Choraeus. Kõik neli siirdusid Rootsi. Creutz kirjutas oma luuletoodangu Stockholmi aastatel, tema luule käsitles erootilisi teemasid ja pastoraalselt stiliseeritud loodust. Oli Põhjamaade rokokooluule tüüpilisim esindaja. Peateos on aleksandriinides kirjutatud ,,Atis ja Camilla" (1761), aine ja rekvisiitide poolest lamburiluule, kangelaste kujutuselt aga eepos, mis kajastab juba ka vararomantika käsitlust tunnete jõust ja õigustatusest inimelus. Lisaks sellele ka mõned pikemad luuletused ,,Suvelaul" ja ,,Daphne". Teene suutis esitada ajastu luulele ja mõttemaailmale omaseid jooni lihtsustatult, säilitades samal ajal isikupärase tooni. Franzen kuulub valgustusaja maailma, vahetu loodustaju ja isiklikum oma meeleolude kujutus. Esimene selgekujuline pihtimuslüürik soome kirjanduses. Luuletused: ,,Inimese
annaabi.ee 
