Lääne mk 2332 .. lambaliha turustamisel lihatööstustele. Lääne-Viru mk .. .. Lammaste arvu drastiline langus on Põlva mk 4204 .. Pärnu mk 3670 .. põhjustanud lambaliha ja Rapla mk .. .. lambavillatoodangu languse, mistõttu Saare mk 7235 .. lambaliha siseturu nõudlus on Tartu mk 2450 .. rahuldamata ning enamus villavabrikud Valga mk 4232 .. on pidanud oma töö lõpetama. Viljandi mk 4389 .. Lammaste arvu vähenemine on seadnud Võru mk 5886 .. ohtu tüüpiliste loodusmaastike säilimise
* lammaste arv koos samal aastal sündinud talledega seisuga 01.04. Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 tuhat lammast, siis järgneva kümne aasta jooksul peale Eesti iseseisvumist ja üleminekut turumajandusele langes lammaste arv alla 30 tuhandele. Kõige madalamale tasemele langes lammaste arvukus 2000. aastal, mil Eestimaal peeti ületalve 28,2 tuhat lammast (tabel 1). See põhjustas suure lambaliha ja lambavillatoodangu languse, mistõttu lambaliha kadus kaupluse lettidelt ja enamik villavabrikuid pidid oma töö lõpetama. Lamba-ja kitseliha kogutoodang tapakaalus langes 2001.aastal 267 tonnini ja lambavilla kogutoodang 65 tonnini. Lambakasvatuse tulukust aitas oluliselt tõsta riigipoolse ute kasvatamise toetuse maksmine alates 1999. aastast. Koos ute kasvatamise toetusega lammaste pidamise majanduslik tasuvus paranes ja lammaste arv hakkas alates 2000. aastast jõudsalt kasvama. See viis lammaste arvu
mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 41500 lammast (tabel 1). Lammaste arvu langus on põhjustanud olulise lambaliha ja lambavillatoodangu languse, mistõttu lambaliha on kaupluse lettidelt kadunud ja paljud villavabrikud on pidanud oma töö lõpetama. Lammaste arvu languse põhiliseks põhjuseks oli tootmise madal tasuvus ja põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses. Muidugi takistasid lambakasvatuse arengut toodangu realiseerimise probleemid. Tabel 1. Lammaste arvukus ja lambakasvatussaaduste toodang Eestis (arvukus seisuga 01.01.)
annaabi.ee 
