nahas ja mujal. Valguvarude kahanemisega organismis halveneb noorloomade juurdekasv, lihased jäävad kiduraks, jalad nõrgaks, täiskasvanud loomadel viljakusenäitajad halvenevad, toodang väheneb, vastupanuvõime haigustele nõrgeneb. Proteiinivaegus võib tekkida kui loomi söödetakse ühekülgselt süsivesikuterikaste söötadega. Proteiinitarve on suhteliselt suur noortel kasvavatel loomadel - vasikatel, põrsastel, lambatalledel, tibudel, sest nad võtavad kaalus juurde peamiselt valgurikka lihasmassi (tailiha) arvel, mitte rasvkoe arvelt. Selle moodustamiseks kulub aga palju sööda proteiini. Kuna proteiinirikkad söödad on kallid (piim, lõss, kalajahu, lihakondijahu, valgurikkad söödalisandid jt.), on ka noorloomade üleskasvatamine kallis. Täiskasvanud loomadest vajavad proteiinirikkaid söötasid suure toodanguga piimalehmad, munakanad, sest nad eraldavad toodanguga kehast palju valku
(aminohapete, valkude, puriinide jt) moodustamine. Seoses sellega võib isegi lühiajaline ühe või teise B-rühma vitamiini puudumine põhjustada ainevahetushäireid, viia mõne ensüümi või ensüümsüsteemi aktiivsuse langusele, halvata energiaülekandeid ja pidurdada sünteesiprotsesse, mõjustades sellega loomade tervist, kasvu, toodangut, söödakasutust, vastupanu haigustele. B-rühma vitamiinide vaegushaigusi võib esineda sigadel, samuti vasikatel, lambatalledel. Niatsiin ( B5 vitamiin) · Hoiab naha, närvide ja seedeelundite tervist. Otsustav energia vabastamisel, valkude ainevahetuses. Defitsiidi tunnused: väsimus, kõhulahtisus, naha kuivamine - pellagra, sigadel naha- ja soolepõletik. · Suurendavad maksa võimet kasutada veres olevaid NEFA-sid. · Soodustavad rasvhapete -oksüdatsiooni. Koliin ( B4 vitamiin) · See pole tüüpiline vitamiin, seda sünteesivad loomad ise, kuid ei
maksakahjustusi, sigimishäireid. Rohkesti: taimede rohelistes lehtedes. Vähe: jõusöötades, loomsetes söötades, lehma täispiimas. B-rühma vitamiinid (üle 20) C-ja P-vitamiin. Kõiki B-rühma vitamiine sünteesivad vatsabakterid, kellele nad on eluliselt vajalikud, mistõttu nende olemasolul täiskasvanud mäletsejaliste söödas ei ole tähtsust. Puudushaigusi võib esineda lindudel ja sigadel, samuti vasikatel, lambatalledel. B-rühma vitamiinidel on tähtis osa kogu organismi ainevahetuses. 7) Energia kui toitefaktor. Energia on kõikide elusorganismide tähtsaim toitefaktor, kuna elu ja kõik selle arvukad avaldused, nagu ainevahetus, kehatemperatuuri säilitamine, liikumine, toodangu moodustamine, on seotud pideva energia kulutusega. Loomorganismi toitumisel on energia materiaalseks kandjaks sööda orgaanilised toitained (rasv, süsivesikud, proteiin). Nende lõhustumisel organismis energia vabaneb.
annaabi.ee 
