sarnane. Karja naine Särk 19. sajandi vältel muutus naiste rõivamood. Särk tehti linasest riidest.Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Kraed ja vahel ka varruka värvleid kaunistati tumedavärvilise villase tikandiga. Sageli õmmeldi särke ka kraeta, kodust välja minnes pandi särgile lahtkrae. Nii sai kraed vajaduse korral vahetada. Saaremaal oli ka varrukateta pihakate ehk abu. Seelik Karjas kanti punast või lambapruuni kurrutatud seelikut. Seda nimetati kirikuueks alläärde kootud põiktriipude ehk viirgade järgi. Seelikul olid püstkurrud, allääres 1,5 cm laiune sini-puna-rohelise kirjaga villane äärispael pook. Kampsun Pealisrõivana kanti lambapruuni kampsunit. Kampsun oli pikkade varrukatega ja õmmeldi villasest riidest. See oli suhteliselt lühike ja kattis vaevalt vööd. Hõlmad kinnitati viie vaskhaagiga. Põll oli saarenaistel piduliku ülikonna täienduseks. Karjas
Linane tikkimismaterjal, mis üldiselt oli valge, värviti koduste vahenditega siniseks ja seda kasutati nii tikandis kui ka niplispitside kontuurjoontena. Sarnaseid eraldi kraesid või kraesid koos maniskiga valmistai ka eraldi särgist. Sest sageli õmmeldi särke ka kraeta, kodust välja minnes täiendati särki lahtkraega. Nii sai kaunistatud kraed paremini korrastada ning vajaduse korral vahetada. Seelik. Karjas kanti hiljemalt 18. sajandi lõpust alates punast või lambapruuni kurrutatud seelikut, mida alläärde kootud põiktriipude, viirgade järgi nimetati kirikuueks. Kurrutatud seelik "ümbrik" õmmeldi kokku poolvillase kanga neljast laiast, mille alumine osa on 15 cm laiuselt viiraline. Seelikul püstkurrud, allääres 1,5 cm laiune sinipunarohelise kirjaga villane äärispael pook. 19. sajandi teisel poolel hakkas tasapisi moodi minema pikitriibuline seelik (kiutkuub). Vöö.
külje pealt avatava kolme nööbiga. Väga pidulikul puhul kanti seemisparki kitsenahast pükse. Kui neiu jõukust nähti tema ehete rohkuses, siis noormehe varanduslikust seisust andsid tunnistust nahkpüksid. püksid ERMi kogudes on säilinud kaks paari Tori kihelkonnast pärit linaseid suvepükse ja ühed seemisnahksed põlvpüksid. Pärnu Muuseumis Torist pärit meestepükse säilinud ei ole. Pikk kuub Tori kihelkonna mehe pikk kuub oli täisvillane,toimse koega ja lambapruuni värvi. Eelkõige kanti pikk kuube külma ajal ja isegi kasuka peal. Lõike poolest on Tori kihelkonnas kantud nii "laia seljaga" kuubesid kui ka "händega" kuubesid. "Laia seljaga" kuub on oma nimetuse saanud sellest, et kuue seljaosa on ühes tükis. "Händega" kuub aga sellest, et seljal asetsevad püstvoltide grupid modustavad nagu hännad ehk sabad. Kuna voldid asetsesid tihedas kimbus, nimetati neid veel kimpvoltideks. Voldid said alguse pisut ülalpool taljet ja neid
annaabi.ee 
